Mati Väärtnõu: Juudaseeklid poliitikute reetlikkuse eest
Kui mais kaovad piirangud maa kokkuostult ning välismaalased seda võimalust agaralt kasutavad, jääb meil üle ainult vaadata, kuidas uued peremehed meie esiisade pinnal käsutama hakkavad. Kas meie esivanemad andsid Vabadussõjas oma elu selleks, et tänane põlvkond saaks meie maa uuesti välismaalastele anda ja raisata meie rahvuslikku rikkust?
Välisraha eest tehakse meile lausreklaami näol ajupesu, et inimesed valiksid klanitud poisse, kes seejärel saavad truult teenida oma kauka avanud isandat. Praegusega sarnaselt toimus 2002. aastal ka rahvahääletus Euroopa Liiduga ühinemiseks. Selle kohta öeldakse küll, et mida siin targutada, inimesed ise ju hääletasid Euroopa Liitu astumise poolt. Aga kas võõra raha eest tehtud massreklaamita oleks valik selline olnud?
Tookord kulutati rahva arvamuse mõjutamiseks suur hulk euroliidust saadud raha. Kas me saame siis öelda, et see oli rahva vaba valik? Ei saa.
Eeltoodud mõtted on ajendatud uudisest, kuidas soomerootslane Joakim Helenius annetas Isamaa ja Res Publica Liidule miljon krooni – põhjendusega, et usaldab IRLi majanduspoliitikat ning soovib praeguse võimuliidu kestmist. Kas see, mis on hea välisriigist pärit investorile, peaks tõepoolest olema hea ka Eesti rahvale?
Ükski investor ei loobi sellist summat niisama, kui ei ole lootust seda investeeringut kümne-või sajakordselt kohese vastuteenega tagasi teenida. Sisuliselt on iga selline välismaalane mõjuagent, kes raha abil kallutab valitsuse oma tahet täitma. Selline tegevus ei teeni mitte Eesti rahva huve, vaid tähistab tänapäeval uuskoloniseerimist.
Alles hiljuti väljendas suur osa rahvast oma suhtumist Savisaare väidetavasse rahaküsimisse Venemaalt, mõistes selle hukka. Aga kui Venemaa raudtee juht Jakunin oleks selle annetuse teinud eraisikuna (mis on Eesti riigis seaduslik), kas siis oleks kõik korras olnud? Meil ei saa olla kahesugust moraali – et Lääne raha on parem kui Ida raha.
Piiritaguste annetuste kasutamine erakondade rahastamisel tähendab kauplemist mõjuvõimuga ja selle vastuvõtnud erakond on sisuliselt oma rahva reetnud. Viimase uudise valguses me vähemalt teame, et valides IRLi, lammutame Eestit omaenese kätega.
Kui me tahame jätkuvalt olla iseenda peremehed oma riigis, siis tuleb keelustada erakondade rahastamine väljastpoolt, et see raha ei saaks poliitikutele juudaseekliteks otsuste tegemisel. Vastasel juhul saab meie eluolu ainult halveneda, sest riik, kus ainus jumal on raha, on tulevikuta.
Eesti maa ja rahva säilimise nimel tuleb eelolevatel valimistel valida nende erakondade vahel, kes ei ole välisrahast mõjutatud. Rahvaliit on üks neist, kes on vaba välismaiste mõjuagentide mõjutustest ning kes läbi aegade on seisnud Eestimaa mahamüümise vastu. Riigikogusse saades lubab Rahvaliit esimese asjana teha ettepaneku lükata põllumajandus- ja metsamaa müügi piirangute kaotamine välismaalastele edasi.
Autor kandideerib riigikogu valimistel Rahvaliidu nimekirjas.
