Leo Kunnas: Reformierakonna ajateenistuse lühendamise idee ei ole siiras

Kas Reformierakonna idee taga lühendada ajateenistuse kestust kuuele kuule on tõesti siiras soov muuta kohustuslik kaitseväeteenistus intensiivsemaks, nagu mõned oravapartei poliitikud on väitnud?

Välisminister Urmas Paet kasutas argumendina koguni meie põhjanaabri Soome näidet, kus osa reakoosseisu ajateenistus kestab tõesti kuus kuud.

See näide on kontekstist välja rebitud. Ei tasu unustada, et reservohvitserid ja allohvitserid teenivad Soomes kaksteist ning auto- ja soomukijuhid üheksa kuud. Aja- ja asendusteenistusse kutsutakse kõik vaimselt ja füüsiliselt terved noormehed, keda on umbes 80 protsenti kutsealuste aastakäigust.

Soome kaitsevägi on Eesti omast paremini kaadriga komplekteeritud, väljaõppekohtade ja -rajatistega pole probleeme ning realistliku väljaõppe läbiviimiseks on soomlastel olemas kõik vahendid, kaasa arvatud jalaväe lahingumasinad ja tankid. Ma ei ole tähele pannud, et reformierakondlased oleks Soome riigikaitse korraldust milleski muus Eestile eeskujuks toonud.

Loomulikult on võimalik ajateenistust intensiivsemaks muuta, kuid mitte teenistusaja lühendamise, vaid kõrgemate õppe-eesmärkide seadmise teel. Võitlusvahendite puudumise tõttu õpetame me täna oma sõduritele liiga vähe pealetungilahingut ja sissitegevust, sest on raske kujutada ette tõsiseltvõetavat pealetungi ilma tankide ja jalaväe lahingumasinateta ning sissitegevust jalaväemiinideta. Need vead on vaja tulevikus parandada.

Puudustest hoolimata lõpeb ajateenistus täna suurõppustega, kus harjutatakse jalaväepataljoni koostööd teiste relvaliikidega (suurtükivägi, pioneeriteenistus, õhutõrje) ning juhtimist, sidet ja logistika korraldamist. Venemaa-Gruusia sõda tuletas veel kord meelde vana tõe: üksused peavad oskama kõiki lahinguliike (kaitse-, viivitus- ja pealetungilahingut ning sissitegevust), samuti peab sujuma erinevate relvaliikide koostöö.

Praegustes oludes, mil puudus on nii instruktoritest kui ka õppevahenditest, ei ole kuue kuuga samu eesmärke enam võimalik saavutada. See tähendaks, et ajateenistuse lühendamise korral kaotaks kogu üksusepõhine ajateenijate ettevalmistussüsteem oma mõtte.

Seega ei ole oravapartei ajateenistuse lühendamise idee taga mitte soov olemasolevat süsteemi parandada, vaid hoopiski seda lõhkuda. Milleks seda vaja on? See samm looks automaatselt paremad eeldused palgaarmeele üleminekuks, mis ongi Reformierakonna kaugem eesmärk.

Pärast Venemaa-Gruusia sõda oli Reformierakonnal suurepärane võimalus sellest Eesti oludes nii sõjaliselt, demograafiliselt kui ka finantsiliselt teostamatust ideest loobuda, kuid paraku jättis erakond võimaluse kasutamata.

Autor kandideerib riigikogu valimistel üksikkandidaadina.