Seitse kilomeetrit probleemi — Saaremaa silla debatt
Debatt kujunes tempokaks ja emotsionaalseks, kus mõned poliitikud hakkasid isegi oma erakondade valimisplatvormidele vastu rääkima. Kas oli kodutöö tegemata jäänud või programm esinemisärevuses ununenud? Mart Saarsol, Kalle Laanetil ja Urve Tiidusel sellega siiski probleeme ei tekkinud.
Korraldajad otsisid erakondade programmidest just Muhu ja mandri vahele ehitatava püsiühenduse probleemide lahendusi. IRL-i programmis on kirjas, et IRL toetab Saaremaa püsiühenduse rajamist. Rahvaliit plaanib kaasata Eesti inimeste finantsinvesteeringuid riigile kasulikesse projektidesse, kuhu on näideteks toodud tuumajaam ja Saaremaa sild. Sotsiaaldemokraatlik Erakond on lubadustega ettevaatlik ja lubab saavutada üksmeele mandri ja saarte vaheliste tulevaste püsiühenduste osas. Reformierakond lubab ehitada selgesõnaliselt Saaremaa silla. Keskerakond lubab saarlastele küll vähemalt 50% võrra odavamat ülesõitu, kuid nemad ja Rohelised on ainukesed erakonnad nende kuue seast, kes püsiühenduse teemat silla (või tunneli) näol väldivad.
Sillale vastuargumente oli palju, kuid pooltväited ei jäänud sugugi alla. Ülo Kannisto seisukoht: „Hetkel ei näe ma, et see sild tuleks, sest me peame tõdema, et meil on väga head praamid.“ Ka Kalle Laanet on veendunud, et tema silmad seda silda ei näe: „Sild on ilus unistus, kuid reaalsus on hoopis teine.“ „Silla ehitamine on nii majanduslikest kui ka muudest seisukohtadest utoopia. Siin saalis olijate silmad ei näe seda,“ tõdes Mart Saarso.
Muidugi ei jäänud debatil ära ka mõned riukalikud ninanipsud: „Härra Saarso läheb kohe Antarktikasse, tal pole seda silda vaja: ta läheb mööda jääd,“ ütles Urve Tiidus purjekaga ümber maakera tiiru peale teinud Saarsole ja lisas: „Sillad ühendavad inimesi.“ Toomas Takkise arvamus oli aga selline: „Ainus asi, millest võiks silla teemal rääkida, on emotsionaalne tasand ehk kas mul meeldib rohkem üle silla sõita või laevaga sõita,“ ning lisas, et seda teemat võib pidada tüüpiliseks icebraker’iks seltskonna ülessoojendamisel.
Spekuleeriti rahastamise üle. Tiiduse sõnul pole infrastruktuuri objekti ehitamine tänapäeval mingi probleem. „Tõesti, numbrid on tähtsad, matemaatika on oluline, tasuvus on oluline, aga raha taha pole siin maailmas kunagi asi jäänud,“ lausus Tiidus. Kajar Lember ütles vastuargumendiks, et hoolimata Euroopa projektidest jääb riigil silla ehitamiseks ressurssidest puudu.
Majanduse mõju valdkonnas oli samuti igal poliitikul oma seisukoht. Takkis: „Tallinna ja Harjumaa järgi on Saaremaa ettevõtlusaktiivsus Eestis 3. kohal – argument, et sild (selle puudumine - toim.) pärsib majandust, ei pea vett.“ Saarso lisas: „See raha, mis paigutataks silla ehitamisele, tuleks paigutada regionaalpoliitikasse, et ei peaks nii palju Tallinna vahet sõeluma.“ „Sillamaks ei saa olla väga palju odavam kui tänavune praamipilet,“ lisas Laanet.
Kuna debatt toimus koolis, ei jäänud arutamata ka silla mõju haridusele. Kannisto: „Sild ei takista ega soodusta haridust absoluutselt.“ Kuid Urve Tiidus esitas kohe vastuväite: „Püsiühendusel on haridusele mõju“ ning tõi näiteks Gotlandi saare, kus tänu iga tunni tagant liikuvale lennukile on kohalik hariduselu väga atraktiivne nii noorte kui ka täiskasvanute seas üle kogu Rootsi.
Debatist kujunes tubli tagantõuge Saare maakonna tuleviku edasiseks arutamiseks. Õpilasena arvan, et mõnel kandidaadil jäi siiski puudu innovaatilisest lähenemisest. Skeptikute poolest oleks Väikese väina tamm ehitamata ja saarlased nühiksid tänase päevani uisul Orissaare ja Muhumaa vahet. Kas me valime Riigikokku arengu või halli argipäeva? Esinenud kandidaadid said demonstreerida nii enda kui ka oma partei mõttemaailma. Milline mulje jäi publikule, saame teada 6. märtsi hilistundidel.
Autor on debati peakorraldaja.
