Kaks aastat tagasi määratud liiklustrahv võib täna põhjustada kafkalikke sekeldusi. 39-aastasele Rihole tuli nädal tagasi koju kohtutäituri karm kiri kutsega tasuda kümne päeva jooksul 230-kroonine liiklustrahv pluss veel 295 krooni täituritasu. Trahv oli määratud juba ülemöödunud aasta septembris lahtise turvavööga sõitmise eest. Riho oli trahvi tasunud kohe pärast selle määramist, kahe aasta eest oktoobris. Asi aga politseiandmetes ei kajastunud ning nii oli täitur asunud tegutsema.

Helistamisel kohtutäitur Priit Lantini büroosse ütles too, et nõude mittetäitmisel lubab seadus pangaarve viivitamatult arestida.

“Siis arestitakse teie arveldusarved, teie isiklik vara ja müüakse maha,” selgitas Lantin.

Kuuldes, et trahv on tegelikult juba ammu makstud, soovitas täitur helistada politseisse. Politseiametnik kinnitas, et makse andmetes ei kajastu ning nõudis kas kviitungit või kontoväljavõtet.

“Meil ei ole tasumist taga. Kui on kviitung alles, siis esitage see kohtutäiturile,” kõlas politsei soovitus.

Rihol õnnestus mõne telefonikõne ja pangaskäiguga siiski asi korda ajada. Kuid teda teeb murelikuks, mis saanuks siis, kui täitur alustanuks tegutsemist mitte nüüd, vaid kahe nädala pärast, mil tal on planeeritud välisreis.

“Mind teeb murelikuks see, et kahe nädala pärast kavatsen ma sõita välismaale kuuks ajaks ja kui selle aja jooskul oleks see kutse tulnud, siis ilmselt oleks ma sattunud välismaal väga raskesse olukorda, võib-olla oleks arve arestitud, krediitkaart blokeeritud, nii et olukord oleks olnud täiesti väljapääsmatu, sest välismaalt kuidagi arvet avada või aresti alt vabastada lihtsalt ei saa. Kiri oleks oodanud postkastis mu õnnetut tagasitulekut loomavaguniga vms.,” rääkis Riho.

Tallinna politseiprefektuuri pressiesindaja Kaja Kalliveri sõnul on analoogsed probleemid politsei jaoks igapäevased.

“Need on igapäevased küsimused meie jaoks. Paraku pöördub iga päev inimesi sellepärast,” tunnistas Kalliveer.

Probleemi põhjus on see, et enne möödunud aastat polnud Tallinna politseil veel ühtset viitenumbrite süsteemi, mistõttu inimesed oleks pidanud pärast trahvi maksmist minema veel politseile kviitungit esitama. Seda ei taibanud paljud teha, andes täna tööd kohtutäituritele.