Kalle Mälberg: Kuidas Ansip tunnise jutu ilma libestita taskusse paneb
Küllap olen loll. Pisut kooliharidust saanud, ülikoolidiplomgi alles. Ikkagi ei mõhka…
Ahmin õhku nagu kala kuival.
Räägib, õieti pajatab, meie peaminister Andrus Ansip rahvusringhäälingus. Viimasel ajal ta justkui elaks seal.
Ta on meie veidi resigneerunud presidendi sõber. Õieti vastupidi — president sööb Ansipil peost! Raadio räägib, et nad räägivad omavahel „sina”. Vahel käib Andrus Norde Centrumis. Ostab sealt kukesuppi ja nuudleid. Varsti sõidab Saksamaale suusatama. Lihtne riigiisa meil!
Detsembri alguses, kui 600 inimest viskles ööpäeva Padaoru hanges, vaidles Ansip Läti peaministriga Riias riiklikult tähtsal teemal — kelle jõulukuusk on vanim? Soomusronge seekord vaja ei läinud. Asi lahendati lätlastega ilma sõjata. Lepiti kokku, et Liivimaa jõulukuusk olla vanim maailmas!
Aga Savisaare suure juubeli aegu Ansip teda ei õnnitlenud. Mis sest viisakusest ikka. Meil on ju head seadused, kombeid pole vaja!
Raadiotoimetajad Kaja Kärner ja Uku Toom püüavad küsida Kreenholmi, Baltika, Jõgeva villavabriku, Tootsi, Järle ja teiste hävitatud Eesti tööstusettevõtete kohta. Kogenud pajataja libiseb varesetiivulise liblikana sujuvalt Peruusse, kus olevat statistika kohaselt 80 protsenti ettevõtjaid, aga elustandard, näe, kehv. Samas olla Eesti Luksemburgi ja Rootsi tasemel oma rahandusega.
Arve, võrdlusi ja huvitavaid teateid kaugetest maadest ning statistikast langeb plakatipoiss Andruse suust sujuvalt Euroopa laborihiirte rannaklibule. Kogenud raadioajakirjanikud on järsku minetanud kõik oma mikrofonioskused.
Peaminister varastab mängleva kergusega Vikerraadio Reporteritunni. Pistab tunniajase jutu taskusse ilma libestita.
Astmaatilisi pause 3-4-minutiliste monoloogide vahel täidavad saatejuhtide arglikud poleeritud küsimused. Andrus on hea. Ta ei solvu näiliselt provotseerivate küsimuste peale. Ta on hariduselt keemik, õieti — poliitkeemik. Teab Mendelejevi tabelit peast.
Küllap jäi meedia tähelepanuta fakt, et kui Eesti Teaduste Akadeemia valis detsembri alguses uusi akadeemikuid, siis millegipärast jäeti keemia akadeemik valimata. Ega ometi oodata Andrust?
***
Valitsuse infotunnis küsib opositsioonipoliitik Maarika Ansipilt: „Miks te vaevate oma inimesi aina kasvavate maksude, trahvide, aktsiiside ja koormistega?”
See küsimus ei sobi muidu sulnisse õhustikku. Ansip ärritub. Hääl viskub falsetikiunatusega üles, enne kui bariton evangelistlikuks taastub: „Aga kust me peaksime siis makse võtma? Kas tulnukatelt? Ikka rahvalt võetakse makse!”
Nii Ansip ütleski.
Tegelikult just „tulnukatelt” tulekski makse võtta. Ma mõtlen siin rahvusvahelisi spekulante, keda peenes keeles investoriteks kutsutakse. Igat sorti finantsgeeniusi, kes keerutavad dividende ja reinvesteeringuid maksuvabalt. Las nemad maksavad meie pensionid ja lastetoetused.
Muide, Prantsuse president Sarkozy olla mingis seoses juhtinud tähelepanu Euroopa posterchildi (see oleks umbes nagu „plakatilaps“) maksukäitumisele, vihjates, et kuidagi ikkagi tuleks ühtlustada Euroopa maksupoliitikat. Muidu kõnnivad kavalad arveldajad suvaliselt ühest väikeriigist teise, spekuleeritav peansionisambakese tulu aina kasvab, kuid muidugi mitte vaeste pensioniootajate endi jaoks.
***
Meil siin külas tapeti jõulude eel siga. Ei avalda allikat ega talu nime. Tapeti siga ebaseaduslikult, muidugi.
Mõtlesin, et kuuma veega karvavõtu asemel võiks hoopis siga pügada. Siis aga taipasin, et villa saaks vähevõitu, aga kõõma — terve ämbritäie!
