Kuigi töönarkomaaniat ja sellest rääkimist ei peeta enam heaks tooniks, näitab uurimus selgelt, et töö pole paljude jaoks mitte paratamatu pahe, millele kulub 40 tundi nädalas, vaid koletuslik ja tervisele ohtlik stressiallikas. Inimesed ei kurda mitte puuduliku või olematu ventilatsiooni, viletsa valgustuse, müra, vibratsiooni, allergiat tekitavate materjalide keskel töötamise üle, vaid liiga vastutusrikka ja pingelise töö üle.
Mis teeb tööst stressiallika? Kas tõesti on süüdi kurjad ülemus-kupjad, kes suudavad väsinud töövaimust viimsegi elumahla välja nõrutada? Või peituvad põhjused meis endis – suur saavutusvajadus; hirm, et kui sa ei tee piisavalt palju, siis sind pole ühel päeval vaja; võistlusmoment; tahe ennast tõestada?
Inimesed elavad selleks, et töötada. Ja kannatavad sealjuures stressi. Kuidas kontrollida vaimset ülepinget? Ventiili pole – paljudes Eesti firmades pole üldse personalijuhti, psühholoogist rääkimata. Kui kõik inimesed on stressis, pole lootagi mingit mõistlikku tööõhkkonda, selle asemel valitseb töökohas burnout -sündroomi- eelne viha.
Kuidas karussell peatada? Mida teha, et töölkäimisest ei saaks looma, mis sind tükkideks rebib?
