Uusima PISA uuringu tulemused osutavad selgelt, et 15-aastased Eesti kooliõpilased on tõusnud maailma tippu mitte ainult loodusteaduste, vaid ka nüüdismaailmas üliolulise funktsionaalse lugemisoskusega. Meie üheksandate klasside õpilased oskavad suurepäraselt lugeda, järeldada, võrrelda, eristada, hüpoteese luua ning keerulisi tekste kriitiliselt hinnata.

Kusjuures see sarjatud arvutigi aitab pigem funktsionaalsele lugemisoskusele kaasa. Teabe otsimine, klassifitseerimine ning hindamine on ju samuti osa tänapäevasest lugemisoskusest. Interneti sotsiaalvõrgustikes, otsingumootorite, foorumites ning muus sisus orienteerumine arendab kõiki neid omadusi.

Eesti pluss on lisaks suurepärasele tulemusele ka fakt, et õpilaste tase on väga ühtlane nii piirkondlikult kui ka koolide lõikes. Nii võimegi me nimetada meie koolisüsteemi igati edukaks — vähemalt teadmiste ja oskuste õpetamise poolest. Endiselt peab Delfi vajalikuks rõhutada, et peale teadmiste peab kool suutma sisendada õpilastele ka tundetaipu: oskust tähele panna, arvestada ja juhtida nii iseenda kui teiste tundeid.

Muidu suurepärastele tulemustele heidab õrna varju aga tüdrukute ja poiste märgatav vahe tüdrukute kasuks. Ka venekeelsete koolide õpilaste tulemused on eesti koolide tulemustest nõrgemad, kuigi vahe on eelmiste aastatega võrreldes vähenenud.

Venekeelsed koolid on omaette korraldamist nõudev valdkond, kuid PISA tulemuste põhjal peaks olema selge, et poiste teistsugune õppimismetoodika nõuab Eesti koolides suuremat tähelepanu.