Minu õpetajaks oli 22aastane arvutiõpetust andev noormees. Ta meeldis koolis kõikidele tüdrukutele — ta oli ilus, meeldiv ning alles ülikoolis õppiv, väga intelligentne. Tema tunnid olid alati tüdrukute lemmikud ning kuna neid oli nädalas ainult kaks, oodati neid suure rõõmuga.

Minu trumbiks sai abitu mängimine. Vajasin pidevalt õpetaja abi ja õpetusi ning sellega sain võimaluse temaga pidevalt suhelda ning, tagant järgi mõeldes, ka eputada. Kodused tööd olid mul alati hästi tehtud ning kontrolltööd samuti ja seega suhtus õpetaja minusse hästi.

Väga kiiresti leidsin tema kasutaja ka suhtlusportaalist orkut ning lisasin ta MSN-i. Alguse said pikad vestlused, mis tihti lõppesid alles varahommikul. Ma särasin kogu aeg nagu väike laps, olin temasse kõrvuni armunud ja ta tundus minu jaoks täiesti perfektne. Me käisime koos pargis jalutamas ning mõnikord kohtusime tunni ajal koridoris, kui teisi polnud. Ühel päeval võtsin julguse kokku ja suudlesin teda. See, et ta mind ära ei lükanud, näitas, et ta hoolis minust.

Sellest päevast sai meie suhe alguse. Leppisime kokku, et oleme koos, aga ei tee koolis sellest erilist uudist. Vaid üks mu klassiõde teadis ja elas kaasa. Umbes kuu pärast meie suhte algust jõudsime voodisse. Kõik oli väga ilus ja elasin illusioonides - miski ei tundunud halvasti lõppevat.

Umbes kaks kuud hiljem leidsin juhuslikult tema Facebooki konto, sest ma ise ei olnud veel kasutajaks registreerinud ja see vist oligi tema relv. Sealt kontolt leidsin, et ta on suhtes ühe neiuga, kellega koos nad trennis käisid ning üleval olid ka pildid selle tüdrukuga koos. Mu süda purunes kildudeks ja tänasin jumalat, et suvevaheaeg hakkas pihta ning me ei pidanud enam kohtuma. Viimasel koolipäeval suudles ta mind. Ma ei öelnud talle, et olen kõik teada saanud. Rääkisime MSN-is, et elame suvel kumbki oma elu ega sega üksteist, nagunii erilist võimalust koos olla ei ole.

Sügisel algas kõik algusest peale. Ma olin kõik halva unustanud ja vahepeal talle ära rääkinud, et tean teisest tüdrukust ja ta ütles, et nad on lahus. Ühel ööl läksin tema juurde. Me olime vahekorras, kuid seekord kaitseta. Paar kuud hiljem avastasin, et olen rase. Ta tundus uudisest kuuldes rõõmustavat ja ma arvasin, et elame elu lõpuni koos. Ilmselgelt sellest säärane muinasjutt ei saanud. Ta muutus vägivaldseks ning karjus mulle näkku, et olen titt, kellega lihtsalt lõbus oli ning lausus sõnu, mis siiani mu südant kriibivad. Tundsin, et mu elul pole mõtet ja ainus, kelle nimel hommikuti ärkasin ja edasi minna püüdsin, oli mu laps.

Üheksanda klassi lõpetasin kaugõppes. Kõiki töid käisin kohapeal tegemas õhtuti, et kellelgi küsimusi ei tekiks. Ma ei rääkinud kunagi sellest õpetajast kellegi, vaid mu vanemad teadsid. Lõpetasin neljade-viitega ning kaks nädalat enne lõpuaktust sünnitasin. Aktusel oli ka see õpetaja ning mu tütar oli mu vanemate käes. Tal jätkus jultumust paluda neil ta sülle võtta. Õnneks teadis mu ema kogu lugu ja ütles talle viisakalt tee pimedasse kohta ning see kord jäi ainsaks, mil ta oma tütart nägi ja tema kohta uuris. Tänaseks on ta koos jälle selle neiuga, kellega ta ka siis mind pettis, kui ma veel rase ei olnud.

Ma ei väida, et nii läheb kõikide tüdrukutega, aga tahtsin oma looga hoiatada noori neidusid, kes on noortele praktikal olevatele õpetajatele kerge saak. Mina olen kogemuse võrra rikkam ning olen õnnelik oma tütre üle, kes nüüdseks on juba suur tüdruk. Sellest mehest ei taha ma enam aga midagi kunagi kuulda.