Kalle Mälberg: Võsa Pets, Eva ja Ede
Neis klaasist, betoonist ja plekist kuurides hoitakse maaletoodud kaupu, mis tehtud enamasti Aasias. Kõik müüdav on välismaine. Isegi lillepoes pole eestimaist roosi, sest Johannes Valk müüs oma Lahe Roosi ning kasvatab nüüd maarjakaske.
***
Tsareevitsh, see kõige noorem — kultuurilehte südilt vedanud Kaarel Tarand, pelgab kultuuripõlluharijate reha alla jääda. Muuseumidirektoreid lendab reformikirve alt laastukorvi hulgi. Noorim Tarand alustas üksikkandidaadi udus ekslevat rada, silmis vanema venna edevad prillid. Ta evib teravat siilimõistust Sirbi juhtkirjades. Maalehes teeb Tarand III väärika pöördumise USA iseseisvusdeklaratsiooni ja isiklikult Thomas Jeffersoni poole. Nimelt rõhutab „parteinimekirja üksikkandidaat”, uus Eesti poliitlooma liik (nagu ahvi ja vaala ristsugutis ehk Ahvaal), et erinevalt Suurest Majanduspajatajast on meile tähtis „pursuit of happiness” ehk õnnepüüdlus! Braavo, Kaarel!
Ma siiralt loodan, et isa ja poeg Helmed ning Tarandi-poiss saavad korraliku häältesaagi hoolimata „peldikusse sähvatavatest välkudest”. Viimane oli kunagise kultuuriministri Raivo Palmaru lemmikväljend.
***
Seisin kord telekaameraga Monticello mäekünkal, kus Thomas Jeffersoni kodumaja. Taamal all olid tema poolt asutatud Virginia ülikooli hooned, mis meenutavad veidi admiral Krusensterni Kiltsi mõisat, veidi Tartu ülikooli. Iroonia selles, et teiselpool mäge oli kaks kalmistut. Üks USA teise presidendi Thomas Jeffersoni perekonna rahula. Veidi eemal veel üks — mustade orjade kalmistu, ristidel nimed — samuti Jefferson. Kas kõik mustad Jeffersonid on presidendi orjade järeltulijad? Ajaloost niipalju, et USA iseseisvusdeklaratsioonist võeti 1776. aaastal välja orjandust tauniv peatükk.
Mõtlesin samal ajal Eestis rahvajuhiks tõusnud Kurgja taluniku Carl Robert Jakobsoni Kolme Isamaa kõne peale, mille ta pidas Vanemuises Jeffersoni Iseseisvusdeklaratsioonist sadakond aastat hiljem. Ja mõtlen täna Rakke vallavanema Andrus Bloki peale, kes Marko Reikopile sümpaatse mulje jättis ning talle kotitäie kartuleid lubas. Mida see rallimehe närvikavaga maamees Rahvaliiduga suudab? Meestel võib olla sarnasust üllastes ideedes, kultuurid siiski erinevad. Ent isandate ja orjuse teema ikka sama, ehkki ajaloolised kontekstid erinevad.
Eestiski on isandate ja orjade teema tõusmas. Iseasi kas tööstuslik, välismaiste peremeeste Põhi vastandub orjanduslikule Lõunale, kui perekondlikud ja päritolusidemed Eestis sedavõrd tugevalt toimivad. Globaalia sissetungist hoolimata.
Maaletoojad ja välisinvestorid vajavad ainult kuulekaid laojuhatajaid ning ostuvõimelisi isikuid. Kasum viiakse lõdva randmeliigutusega piiritagusesse koju. Meile jääb tarbimisorgia ja laenupohmell. David Vseviov, Vikerraadio populaarseima saate „Müstiline Venemaa” autor, kirjutab Postimehes, et lennuk oli sada aasta tagasi süütu ja romantiline asjake… kuni piloodile anti pommid kaasa. Piloot ei näinud kõrgelt laialipristivaid ajusid ega poris vedelevaid soolikaid maa peal. Ta nägi kena suitsupilve ning maandus rahulikult kodumurul. „Hellad killerid” on Kati Murutari viimane sõnaleid. Kas iPad sobib kaugpommitamiseks?, küsin Davidi mõtet jätkates hüpoteetiliselt.
On ilmselt aeg sisse tuua 60-ndate Euroopa radikaalse mõtleja Herbert Marcuse’ „One-Dimensional Man” — see tollal Pariisis mässanud tudengite, tänaste rahulike kodanlaste, ideaal. Marcuse väitis, et ühiskond toodab uuel tasandil aina uusi isandaid ja orje. Sotsiaalset, sültjat sidekudet isanda-orja skaalal näitab meile ehedalt ETV „Riigimeeste“ saade igal pühapäeval.
Kuidas toimetavad õhustikumeistrid — suhtemehed ja muidugi meie kallisse koduvillasesse bantustani maabunud EMOR? Valitsejate toetusnumbrid kasvavad nagu NSVL terasetööstuse kogutoodang. Sotsioloogia olevat täppisteadus — kui palju maksad, nii palju toetusprotsente saad, oli Ivan Makarovi terane tähelepanek Vikerraadio vene meediakommentaaris. Eesti sotsioloogid, Ülo Vooglaiu õpilased, (siinkirjutaja nende hulgas), istuvad kapis, suud vett täis.
Teeksin siinkohal väikese sotsiaalse eksperimendi. Saadame paarkümmend küsitlejat Lasnamäele, Sillamäele ja Narva ainsa küsimusega „Kto president?” Oletan, et 45 protsenti vastanutest, peamiselt 60-aastased vene mutid, ütlevad „Putin”. Läkitame pressiteate meedia- ja poliitlainele. Edastame tulemused PBKle ja Regnumile. Nemad omakorda jätavad ära küsitluskoha, rahvuse, vanuse, valiku ja keele ning üle ilma levib teade „Eestis on Putini toetus 45 protsenti!” Just, sellist Eestit me tahtsime!
***
Läbematult kõrvutaksin kahte meediatoodet — ETV Kapitali ja Kanal2 Võsareporterit. Saadet tegema minnes on autor metavaliku ees: teemavalikust ja eelhäälestusest sõltub saate modaalsus ja kultuurikontekst.
Petsil on naerunägu ees, naljajutt suus ja asi laabub, meelelahutuslikus võtmes. „Kapital” on EASi poolt rahastatud kahe noore naise, Eva Tihhonova ja Ede Schanki, toode ETVs. Seega, tegu on riikliku tellimusega riigimeedias.
Peeter Võsa seob ketsinöörid kinni ja siseneb räpasesse hoovi, kus purjus seltskond arulagedalt jaurab. Eva ja Ede lähevad Viimsisse, kus kaks lõhnastatud poissi toovad Norra firma nimel Hiinast kunstlilli — üks võimalik edumudel. Vahepeal hüpleb ekraanil papist kastike nimega „Kapital”. Nii, veidi flässides, kapitalismisaade eetrub… Kapitalil ei olevat kodumaad, oleme kuulnud, aga orjapidajal on kodu olemas.
Viimati näitasid neiud Rotary klubi, president Erik Hansoniga eesotsas. Tean, et Rotarys arutati just sedasama teemat, välisinvesteeringute kahemõttelisust. Kapitali-saates näidati Norma (oi, vabandust, see ju maha müüdud) ja kaubamajade omanikku, tänast kunstisõpra Enn Kunilat. Seejärel ilmus Lamborghini müügimees, siis Toivo Aalja oma hirmkallite kelladega. Neinar Seli poseeris Tasku katusel, telekomimees mängis Evaga tennist, Robert Paulig VII pajatas purjetamisest ja veidi ka kohvist.
Mida me nägime?
Ka Eesti vaprad ja ilusad on surelikud. Nad muretsevad oma hinnalise tervise pärast, teevad sporti ja lõõgastuvad ning tegelevad peente hobidega.
Võsapets aitas samal ajal ühel tädil lohakalt paigaldatud köögis mööbli korda teha, sõitis kortermajja petist paljastama ning proovis kunstinäitusel moodsa aja saavutusi suhu pista. Pets on omas elemendis. Tema juba ei väsi alamkihtide hädaorus.
Mul selline mõte: Eva on kena ja korrektne, aga veidi arglik, Ede on teravam ja põneva tämbriga. Looge ja tooge ning mängige „Kapitalis” rohkem kontrasti peale! Saab saade ilmekam, nagu Dr. Jekyll ja Mr. Hyde — must ja valge.
Kaks telesaadet, kaks maailma ja kaks kultuuri, mis kunagi ei kohtu. Ei Kivisildniku „positiivne programm” ega OPi saade ei suuda katta Eesti kultuuride paljusust. Kui palju erinevaid, lausa vastandlikke subkultuure mahub Eestimaa pinnale, millest kultuuriministeerium ei tea, ega tahagi teada.
Ühemõõtmelise jutuga enam meid valimisi ostma ei püüa! Aga hoidke rehavarred vees! Poliitloomad on lahti — peavad inimjahti!
