Noore õpetaja lähtetoetus – abiks ikka
Õpetajatel, kes tänavu sügisel tööle asusid, on õigus esitada taotlus nelja kuu jooksul. Esimesed 28 uut õpetajat on toetuse kätte saanud, uusi taotlusi tuleb pidevalt juurde. Mõni ärkab alles viimasel minutil, et jah, ma ju vastan tingimustele...
Uus regulatsioon
Alates 1. septembrist on lähtetoetuse regulatsioon sätestatud nii PGS-is kui ka haridus- ja teadusministri määrusega (vt http://www.hm.ee/index.php?0510910). Uue regulatsiooni järgi ei pea lähtetoetust tagasi maksma, kui kool suletakse ja õpetaja koondatakse.
Lähtetoetust nõutakse tagasi proportsionaalselt töötatud ajaga. Seda on tähtis teada, sest mõnelegi noorele on jäänud mulje, et kui näiteks üks aasta viiest jääb puudu – kas siis uue töökoha või ärakolimise tõttu –, tuleb tagasi maksta kogu lähtetoetus.
Muutunud on koormuse nõue (vähemalt 0,5 ametikohta varasema 0,75 asemel) ja taotluse esitamise võimalus pärast õpetajakoolituse lõpetamist 18 kuu jooksul (varasema aasta asemel).
Uues regulatsioonis on päris palju sellist, mis teeb taotlemise varasemast kergemaks. Ja ressursse on toetuse väljamaksmiseks praegu rohkem kui taotlejaid.
Ainult üks tagasimaksja
Haridusministeeriumi üldharidusosakonna arendustalituse peaeksperdi Kaspar Kreegimäe sõnul – tema on lähtetoetuse üks suuremaid asjatundjaid – mõtleb kohusetundlik inimene loomulikult sellele, et viis aastat on päris pikk aeg, elus võib teha kannapöördeid.
Kaspar Kreegimäe: „Praegu on meil ainult üks inimene, kes riigile lähtetoetust tagasi maksab. Tegemist oli noore meesõpetajaga, kel lõppes kooliga edasine koostöö. Inimene otsis küll uut ja sobivat töökohta, aga kuna ta seda ei leidnud, pööras ta õpetajaametile selja. Lähtetoetuse saamisel ei tohi aga õpetajana töötamine katkeda rohkem kui kolmeks kuuks. Kuid ka temal ei tule maksta täit summat.”
Viimsi, maapiirkond
‘Maale õpetajaks’ on üsna veniv määratlus. Ka Tallinna külje all asuv jõukas Viimsi kvalifitseerub maapiirkonnaks. Statistika ütleb, et kõige rohkem ongi lähtetoetusi oktoobri seisuga välja makstud Harjumaale (49); Põlvamaale ja Ida-Virumaale juba kolm-neli korda vähem, vastavalt 13 ja 12; seejärel Tartumaale ja Järvamaale kummassegi kümme. Saaremaalt on ainult üks lähtetoetuse saaja ja Hiiumaalt ei ühtki.
Harjus on harjutud raskema rahaga, väiksema koha ja väikese kooli jaoks on 100 000 krooni väga suur summa. Tihti ei taha äsja tööle asunud noor õpetaja ennast raha saajana afišeerida ega soovi oma nime avaldada.
Näiteks Liidia Ida-Virumaalt kirjutab, et toetus andis talle enesekindlust ja julgustas omandama lisaharidust, ning loomulikult teeb ta nüüd kõik, et raha poleks vaja tagastada. Töökoht meeldis kohe: väga head nüüdisaegsed töötingimused, turvaline atmosfäär, palju võimalusi oskusi arendada. Kuid endised kursusekaaslased ei ole kõik nii optimistlikud. Põhilised probleemid koolis on suur ülekoormus, palju asendustunde, kohustus külastada koduõppel olevaid õpilasi, mitte kuigi sõbralik mikrokliima töökohal – ja kadedust on selle raha pärast ka.
