Venemaal kavandatakse radikaalset haldusreformi
"Riigi kaarti tuleb muuta, see on vajalik, kuid mitte kerge ülesanne, sest kõike tuleb teha ettevaatlikult. Igasugune möödalask viib võitlusele investeerimisressursside pärast," rääkis ajalehele Vedomosti üks allikas valitsusest.
Ajalehel õnnestus tutvuda ka Venemaa kaardi muutmise ettepanekuga. Praegu on regioonidel olnud õigus suunata vahendeid riigieelarvest investeeringuteks sinna, kuhu nad ise on soovinud. Kohalikud ringkonnad ise otsustavad, milline asustatud punkt on küla, milline linn.
Dokumendis öeldakse, et üle riigi tuleb välja töötada ühtsed kriteeriumid, kui palju peab mingit tüüpi asustatud punktides olema elanikke.
Praegu on 90 protsenti Venemaa linnadest väikelinnad, kus elab alla 100 000 inimese ja pooled neist on monofunktsionaalsed. Venemaa suurlinnade elanike arv ei tõuse varsti enam külaelanike arvelt, vaid väikesemate linnade arvelt.
Aatateks 2025-2030 väheneb linnade elanikkond kokku Venemaal umbes 15 protsendi võrra, ainsana võivad suurenemisega arvestada Moskva, Peterburi, Novosibirsk, Nižni Novgorod, Jekaterinburg ja Samara. Miljonilinnad Omsk, Kaasan, Ufa, Tšeljabinsk, Doni-äärne Rostov ja Perm aga muutuvad väikesemaks.
Ettepaneku kohaselt tuleks Venemaa haldusjaotus ümber korraldada niimoodi, et praeguse 83 föderaalse subjekti kohaselt oleks tulevikus umbes 20 enam kui miljoni elanikuga linna ümber koondunud piirkonda.
