Microsofti eestikeelne tarkvara

Eestikeelse tarkvara välja töötanud Microsoft teeb Baltikumis julgeid plaane, prognoosides, et paari-kolme aasta pärast ei ole Eestis peamiseks arvutiga töötamise keeleks enam mitte inglise, vaid juba eesti keel.

Eesti tarkvaraturgu praktiliselt ainuvalitsev Microsoft ei ole oma programmide ja operatsioonisüsteemi tõlkimisega eesti keelde just kiirustanud. Ette on jõudnud nii Apple Macintosh kui Linuxi vabavara. Veel aasta tagasi oli Microsoftil välja panna ainult eestikeelne speller ehk õigekirjakorrektor.

Mullu tuli aga Microsoft välja eestikeelse Office´iga, kus olid maakeelde pandud nii tekstitöötlus, tabelarvutus kui meiliprogramm. Ja nüüd, kahe nädala pärast esitleb Microsoft eestikeelset operatsioonisüsteemi Windows XP Pro, mis on tegelikult küll juba alates märtsist saadaval. Eestikeelset Windowsi karbitootena praegu ei müüda, see on müügil vaid hulgiostjatele ja neile, kes ostavad uue arvuti. Samaaegselt Eestiga tuli emakeelne Microsofti tarkvara välja ka Lätis ja Leedus.

Microsofti ootused on suured. Firma Baltikumi esinduse turundusspetsialisti Pilkku Aasma sõnul ootab ta, et paari-kolme aasta pärast on eesti keel siinsestes arvutites esikohal.

“Usun, et üleminek täielikult eestikeelsele tarkvarale võtab aega kaks kuni kolm aastat,” ütles Aasma.

Microsofti optimismi ei jaga aga paljud Eesti arvutiasjatundjad. Näiteks Madis Aben, kes on viimased kümmekond aastat tegelenud Soomes Apple Macintosh tarkvara soome keelde tõlkimisega ning pani kuue aasta eest eesti keelde ka sama firma Claris Worksi, ütles, et tema arvates on Microsoft oma toodete eestindamisega hiljaks jäänud. Inimesed on inglisekeelse tarkvaraga tänaseks juba nii harjunud, et ei pruugi enam vaevuda programme eesti keele peal ümber õppima.

“Paljud suhtuvad eestikeelsesse tarkvarasse skeptiliselt,” nentis Aben. “Seda ei ole seni olnud ning inglisekeelse terminoloogiaga ollakse sedavõrd harjutud.”

Pilkku Aasma arvab aga, et skeptilised on vaid need inimesed, kelle töö on otseselt IT-ga seotud, tavakasutajate elu tõotab aga tarkvara eestindamine kergemaks teha.

“Tihtipeale on nii, et süsteemiadministraatorid ei näe põhjust eestikeelsele tarkvarale üle minna, aga lõppkasutajad lähevad ja ütlevad, et neil on huvi,” ütles Aasma.

Aasma ei soostunud ütlema, kui palju tarkvara eestindamine Microsoftile maksma läks ning mis ajaks loodab firma investeeringud tasa teha. Ta kinnitas vaid, et Microsoft ootab, et tarkvara eesti keelde tõlkimine aitab vähendada siin tarkvarapiraatlust.

“Teiste riikide pealt saab vaadata, et kui tulevad emakeelsed tooted, hakkab piraatlus vähenema,” ütles Aasma. “Inimestel on mingi rahvustunne, et kui tulevad emakeelsed tooted, ostavad inimesed tarkvara palju meelsamini.”

Nii vähenes Aasma andmetel tarkvarapiraatlus nii Poolas kui Ungaris pärast seda kui seal tuli turule emakeelne tarkvara. Tänaseks on Microsoft Office ja Windows tõlgitud 33 maailma keelde. Täistõlge on siiski tehtud vaid 24 keelde. Üheksasse keelde, sealhulgas ka eesti keelde on Windows tõlgitud osaliselt.