Hõimupäevade puhul on Eestis tegutsevad organisatsioonid, hiljem EV presidendid võtnud vastu pöördumisi, saatnud tervitusi ja pidanud kõnesid. Olgu siinkohal ära toodud mõningad neis sisaldunud mõtted :

1990 — väljavõte Eestis tegutsevate soome-ugri seltside ja organisatsioonide pöördumisest:
„Hõimupäevad on ka kaugete sugulaste ja hõimlaste kokkusaamise päevad. Meid kõiki seob ühine kauge kodu, paljus ühine saatus, mida läbib võitlus oma tõe ja õiguse, oma vabaduse ja olemasolu eest. Nii mõtlemegi hõimupäevil soomlaste ja ungarlaste, sisuliselt hääbunud vadjalaste ja liivlaste, venestumas mordvalaste ja udmurtide jt. soome-ugri rahvaste, aga ka neenetsite ja nganassaanide, meie kaugemate sugulaste peale.”

1991 — väljavõte Sihtasutis Fenno-Ugria pöördumisest:
„Iseseisvas Eestis selgub, millised me tegelikult oleme, kuidas käitume riigirahvana. On loomulik, et nüüd, vabana võõrast vahendusest, tihenevad veelgi meie suhted soomlaste ja ungarlastega ning Skandinaavia saamidega. Aga me ei peaks unustama ka teisi. /…/
Praegu hakatakse üles ehitama uut Euroopat, mis tuleb loodetavasti inimnäolisem ja avatum kui varem. Kuid niisugune Euroopa jääb poolikuks ilma soome-ugri rahvusteta.”

1992 — väljavõte EV president Lennart Meri tervitusest:
„Olen öelnud ja tahan tänasel hõimupäeval veel kord rõhutada, et demokraatliku maailma saavutuseks on inimõiguste ja kodakondsusõiguste garanteerimine, kuid nende vahel puudub oluline lüli. Seda puuduvat lüli olen nimetanud iga rahva õiguseks oma identiteedi säilitamisele.”

1996 — väljavõte EV president Lennart Meri tervitusest:
„Hõimupäevad on pidupäevad. Hõimupäevad muudavad meie meeled tavapärasest erksamaks soome-ugri rahvaste ühtekuuluvuse kogemisel. Meeled tuleks aga erksana hoida ka tööpäevadel, et mitte unustada väikerahvastele kolme kõige olulisemat küsimust: Kes me oleme? Miks me oleme? ja Kuidas me oleme?”

2001 — väljavõte EV president Arnold Rüütli tervituskõnest:
„Identiteedita rahvad on vaid mass, kellega võib manipuleerida nii globaalne majandus- kui ka poliitiline võim. /…/ Soomeugrilaste ainulaadsuse säilitamise ja äratundmise nimel peab arenema ka meie koostöö. /…/ Kuid iseseisvate rahvusriikidena on meil kohustusi ka oma hõimlaste ees.”

Soome-ugri küsimus on meie endi ruumi ja maailmataju küsimus. 1993. aastal rõhutas EV president Lennart Meri: „Arvestades, et Eesti, Ungari ja Soome on ainsatena soome-ugri rahvastest loonud omad sõltumatud riigid, peame selgesti tajuma enda kohustusi oma keelesugulaste suhtes ning Euroopa õigusteadvusse viima olulise järelduse: kultuuriline identiteet vajab õiguslikku kaitset.”

Nüüdisajal Venemaa rahvuspoliitikas toimuvad protsessid, mis on juba põhjustanud pöördumatuid muutusi soome-ugri rahvaste rahvusteadvuses ja keelekasutuses, teevad paratamatult murelikuks. Me teame, mis juhtub, kui puul pole juuri, me aimame, mis juhtub rahvaga, kes ei tunneta oma juuri: ta on vaene ja haavatav, võõrkultuuri mõjule alistuv. Praegu võib peaaegu öelda, et toimumas on enamiku soome-ugri keelte lahkumine ajaloo areenilt.

Lähtuvalt eelpool öeldust pöördun üldsuse poole leidmaks toetust kuulutada hõimupäev riiklikuks tähtpäevaks, et sel päeval riiklikult ja sügavamalt mõelda soome-ugri rahvaste peale, nii heas kui halvas. Hõimupäev võiks olla meie keelelise ja kultuurilise identiteedi, iseolemise päev. Hõimupäeva on traditsiooniliselt tähistatud oktoobris.

Helsingis 2000. aastal toimunud Soome-Ugri Rahvaste III Maailmakongress võttis vastu resolutsiooni, mille IX punkt ütleb otsesõnu: „Kuulutada oktoobrikuu kolmanda nädala laupäev hõimupäevaks.”

Hõimupäeva riiklikuks tähtpäevaks muutmine Eestis võiks kaasa tuua samalaadse reageeringu Soome ja Ungari poolt, seda enam, et ajaloolisest otsusest 1931. aastal möödub järgmisel aastal 80 aastat. Riiklik hõimupäev võiks aidata mõjutada Venemaa, samuti Vene Föderatsiooni kuuluvate vabariikide ja muude territoriaalsete üksuste juhtkondi soome-ugri põlisrahvastesse tõsisemalt suhtuma. See on meie, eestlaste, samuti maailmakultuuri seisukohalt äärmiselt tähtis.