Kalle Mälberg: Ingrid Veidenbergi massiivne nuuks Märt Agu kodus
Õnneks on Reedal kogemust ja mõõdutunnet katkestada.
Mu akna all on tõesti pihlakas rusketest marjadest lookas. Udulaam ujutab järve… Tilk siin, tilk seal — nagu kastepisarad rohu peal säravad meediapudemed hommikupäikeses. Naised on toonud nädalalõpu Naistelehe, võrdlen Postimeest ja Päevalehte, sorin internetis venelaste saite — Ramblerit ja Regnumit. Kus on aga Eesti Wikileaks ja Real News?
Eesti sügiseselt kolletavaid, tegelikkust mittepeegeldavaid uudiseid ja „uudiseid” tuleb lugeda teadva pilguga. Kognitiivne dissonants ehk talupoeglik tagantjärele tarkus aitab, loodame, klaariks puhuda!
***
Ingrid „Kroonika” Veidenbergi massiivne nuuks Märt Agu kodus — näe, viimase elukaaslast Rebase-poissi kodus polegi. Kirke „Koerauudised” Ert nõretab kõrval arvamuse koha peal: oh, küll on tore mere ääres, saavat Märdi ja koertega hullata (Postimees, Arter).
Loen, kuidas Savisaar müütab Vene asja Narvas, Urmas Klaas aga üritab Pihkvas. Ansipil töötab endiselt üksainus ajukäär — ikka see eskapee, välisinveesteringud ja majanduskasvu mantra. Olgem alandlikud ja võõraste raha vastu kummargil… Monotoonne makromajanduslik pajatus mehelt, kes arvab teadvat ussisõnu, on aga unustanud inimkeele. Nagu piiskop Albert pärast eestlaste käest tappa saamist Ümera jõel 800 aasta tagasi.
Eestlaste partei, Rahvaliit, istub vakka nagu kult rukkis, langenult arengupeetuses komsomolipublitsisti kitumisest 4A klassi tasemele. „Kes siis veel!” -partei aga kaaperdab seni õiged mõtted. Ent just räsitud rahvaliitlased võiksid nüüd anda turmavat tuld piimaparunitele, kaardimakseröövlitele, jäätmemonopolidele, fondijagajate kuritahtlusele (näiteks kuidas korrumpeerunud KIK jättis looduskaitsjad rahata)! Kutsuda Eestisse tagasi kümneid tuhandeid majanduspõgenikke, kel lapsed pilla-palla, peresuhted sassis. Võõrsil teenitu pole õnne toonud. Aga hõlpsalt saadud parteiraha ajab hulluks, märgakem!
***
Vene ülemused on daatshadest Moskvasse kobinud, ülbavad, kus vaja. 1939. aasta sügis on kordumas!
Mina tahan hommikuks rongiga Berliini jõuda. Aga kui president Ilves teatas Varssavis, et vajame Rail Balticat lõpetamaks Ida-Euroopa positsiooni ussjätkena [ -autor], siis Eestis ei tekkinud isegi loidu meediakõma. Küll aga tootis venelaste Regnum-portaal nn ekspertloo, mille pealkiri kõneles enda eest: „Rail Baltica: pigem poliitiline kui majanduslik projekt”.
Sellega tahetakse sisendada, et jätke see jama! Vene raudtee, see Palmse krahvi Pahleni nõul ja jõul 140 aasta tagasi Revelisse venitatud ning sada aasta tagasi tsaaripere puhkuseks Haapsallu pikendatu, oli, on ja jääb! Mingit Euroopasse kihutamist pole tarvis. Küll meie viime teid, muidugi tankidega, kuhu vaja! Regnum annab sõna Leedu ja Läti teisejärgulistele „ekspertidele”. Eestist ei lastud kedagi ligi. Vene meediakonstruktorid ei vaevu Eesti poliitilist eliiti mainimagi.
Räpina mehe Urmas Klaasi valimiseelne üritus (keel modelleerib tegelikkust: „üritus ongi nurjunud katse!”) Pihkva kolmandast äravõtmisest (esimene oli Tartu ja Ugandi meeste sõjaretk 1241. sügisel, teine Vabadussõjas mais 1919) vallandas Eesti ajalehtede pealkirjades leige optimismi. „Ärisidemed tugevnevad.” Tühi jutt! Nagu laevaliini avamine Tartu-Pihkva vahel, nagu turbasoojusjaamad rajamine jne. Tartu soojaettevõtja Tiit Veeber, ise gaasimaffia vangis olnud, Eesti riiki Euroopa kohtus võitnud mees, kinnitab, et Gasprom võtab kõikjalt oma raha esimesena (nagu tatari ratsasalk Vene väikevürsti juures). Kas lasteaedadele ja koolidele ning haiglatele jätkub, pole oluline. Mingit muud äri ei saagi toimuda.
Idi domoi, Urmas Tsuhhoonets!
Arzamassist, teatab Vene portaal, tulevad Pihkva dessantnikutele uued BTR-82A soomukid, mis sobivad imehästi Koidula–Räpina-Tartu euromaanteele. Voronezist aga SU- 34 sõjalennukid. Ämarisse jõutakse söögivahega.
Äsja teatasid venelased võidukalt, et avatakse otseraudteeliin Moskva-Nizza. Seda oligi tarvis tõestada!
Kurja näoga Vene välisminister Lavrov nõuab Regnumis Euroopa Liidult kohest ja konkreetset (!) vastust venelaste viisavabadusele. Täpselt nii käitus Molotov 1939. aastal Eesti välisministri Selteriga, kes kamandati teatrist Kremlisse ja nõuti baasideleppele allakirjutamist poole tunni jooksul. Ainult üks häda on — internetikommijad Moskvas kurdavad jätkuvalt NATO kahepalgelisust!
Andrei Hvostovil Eesti Ekspressist on burleskseid ideid, kuidas Eestit kaitsta. Ta teeb ettepaneku saata Ämari lennubaasi ainult kehva arusaamisega eesti sõdalasi, nagu Iraagis olevat tehtud. Mul mõlgub kohe meeles paarkümmend poliitbroilerit, kel polegi olnud tõelist tööd.
Siinkohal palun tähelepanu, kommenteerijad! Andke üles, keda võiksime saata Ämarisse NATO kallist lennutehnikat hoidma! Et siis targad arbuusinäoga ameeriklased tuleksid ja jääksid. Siia, hernestemaale!
Muidugi ei ühine ma Andrei ideega hakata moslemiks. Alles siis kui Venemaa on Kaukaasia ja Kesk- Aasia moslemivõitlejate poolt kõhu alt lõhki lõigatud ning sada miljonit Siberi hiinlast on saanud Vene kodakondsuse, ennustan: antropoloogiliselt meile väga sarnased eestimaalastest idaslaavlased, kes tegelikult polegi muud kui ümberrahvastatud soomeugrilased, lõimuvad lõplikult uue ühise ohu ees.
***
Tuuletul mälujärvel taastub teadvus.
Tiina Talumees toob Tallinnas vanasse valukotta kaunid „Wabariigi Naised”, 1939. aasta moejoontest inspireeritud. Postimees (Britt Rosen, tavaliselt) ja Päevaleht (Tanel Veenre, intelligentsemalt) kirjutavad kadunud maailma tähendusest tänasele lustijale. Eriti head on Jelena Rudi fotod. Valgus, volang ja vari!
Hulluvasse meestemaailma on vist tõesti vaja glamuurset ajamasinat — kauni naise loodut! — mõistmaks olnu tähendust, hoidumaks koomilistest ja traagilistest kordustest.
Teema lõpetab tatrasõda, mis muidugi algatatud venelaste poolt, kantud siia kohalike venelaste kaudu, võimendatud lummatud Eesti lollpeade — suleseppade — kirjas ja kõnes. Postimehe Mart Juur(ikas) laseb Euroopa haigel mehel Uuno Prostamoolil teatada, et tatrahinnad Euroopas ületavad juba kokaiini tänavaväärtuse ning Poolas toodetavat autotööstuse jäätmetest piraattatart.
Juur, Oliver Kruuda isikus, lisab: „Meelepaha hinnatõusust tekitab ajakirjandus, inimesed on nõus küsitud hinda maksma!”
Pühapäeval, 26. septembril, Karljärve ääres, Kõrvõotsal
