Heidi Hanso: Lukase idee on pärit loomaaiast

Mõnda aega tagasi korraldas Tallinna loomaaed kampaania “Hakka vaderiks”. Mõte oli selles, et ettevõtted ja eraisikud, kellele loomaaia suhteliselt nukker käekäik korda läheb, toetaksid hädas puuriloomi. Ära sa märgi, mõni hakkaski ideest kinni.

Nüüd on loomaaias toetust saavate loomade puuride ees sildid stiilis “Ahv Alberti eest hoolitseb OÜ Albert”.

Mulle näib, et ka Tõnis Lukas on Tallinna loomaaeda väisanud ja leidnud idee, kuidas meie loomaaiaga sarnases olukorras kõrgharidusasutusi rahastada. Erinevus polegi nii suur. Nagu osa loomaaia loomadest, on ka Eesti tudengid nukravõitu olukorras ega saa enda aitamiseks suurt midagi ära teha.

Tean omast käest, kui palju aega ja vaeva nõudis ülikooli kõrvalt töölkäimine ja 30 000 -kroonise aastamaksuga eriala tudeerimine. Võtsin igal aastal maksimaalse suurusega õppelaenu, kuid ikka nõudis eriala omandamine lisasissetulekut. Olin puuris mis puuris: tahad õppida, pead töötama; selleks, et tööd saada, pead õppima.

Aga eriala tundus (ning on hiljem ka taoliseks osutunud) selline, millel töötades võib keskmisest rohkem teenida. Sellest hoolimata huvitab mind, kust võtab Lukas märgatava osa tasuta eriala lõpetanud tudengeid, kes keskmisest enam teenivad? Ma küll ei tea statistikat, aga tundub, et määrav osa tänastest tasuta erialadest toodab õpetajaid ja teisi ühiskonna mõistes ülitähtsaid ameteid pidavaid inimesi, kelle sissetulekud ei pruugi aga keskmist palka ületada.

Kõrgharidusmaksu rakendamisel oleks tulemus samasugune nagu Tallinna loomaaia vaderikampaanial. Kehvas seisus kõrgharidusele on tähelepanu juhitud, mõni mure on ehk pisut leevendustki leidnud, suures plaanis aga ei muutu midagi.

Ainuke vahe loomaaia ja ülikooli vahel seisneb selles, et erinevalt tudengimaksu maksjast saab looma toetav ettevõte või isik reklaami. Kõik, kes ilusas puuris ringi hüplevat armast ahv Albertit imetlevad, loevad puuri kõrvalt, tänu kellele Albert nõnda rõõmus on. Kõrgharidusmaksu maksja nime näeb aga vaid tuludeklaratsioonil ja jällegi kord on maksustataval põhjust peast kinni hoida, kuna ta maksab riigile seetõttu rohkem, et kunagi tasuta eriala omandas ja et tal nüüd keskmisest paremini läheb.

Lisaks on toonane tudeng vaatamata tasuta erialale ilmselt siiski õppelaenu võtnud, sest kodust eemal elamine ja ülikoolitarbed on noorele inimesele paratamatult kulukad. Nii et tudengimaksu kõrvalt maksab ta ka õppelaenu ning tema ainsaks lohutuseks on mõte, et tänu tema panusele saab ehk keegi tulevikus samamoodi peast kinni hoida, kui peale edukaid õpinguid teiste haridust kinni maksab.