Andres Siplane: Eesti prügistatistika on paras praht
On tore end lätlastega võrrelda, kuid pigem ei peaks me neid numbreid ülearu tõsiselt võtma.
Läti ja Eesti majandus ja tarbimine ei ole sedavõrd erinev, et vahe nii suur peaks olema. Pigem on asi selles, et osa Läti prügi liigub väljaspool arvepidamist või on ametnikud mõned aruanded ära kaotanud.
Läti-Eesti prügijuhtum ei ole nii drastiline. Kuid sektoris valitsevast segadusest andmetega annavad ilmekama pildi mõned muud näited.
Klaas
Näiteks tuli hiljuti välja Euroopa klaasi taaskasutamisega tegelev organisatsioon statistikaga, kus Eesti paiknes luuserite seas. Eestis olevat 2008. aastal kogutud ja taaskasutatud klaaspakendit vaid 7238 tonni.
Juba ainuüksi Eesti Pakendiringlus kogus ja taaskasutas 2008. aastal 9206 tonni klaaspakendit. Lisaks kogusid ja taaskasutasid klaaspakendit ka mitmed teised organisatsioonid. Me oleme tegelikult klaaspakendi taaskasutamise osas Euroopa oivikud, aga keegi kusagil on midagi segi ajanud ja katsu siis tagantjärgi seletada.
Vanarehvid
Üks teine huvitav näide puudutab vanarehvide kogumist ja taaskasutamist. Euroopa vanarehvide organisatsiooni poolt avaldatud andmete kohaselt koguti Eestis 2008. aastal 9000 tonni vanarehve, nendest 4000 tonni põletati, 4000 tonni töödeldi ümber uueks materjaliks ja 1000 tonni läks kaotsi või ladestati prügilasse.
Vanarehvide kogumise ja taaskasutamisega tegelev Eesti Rehviliit väidab, et nemad kogusid 2008. aastal 8200 tonni rehve ja kõik läks ümbertöötluseks materjalina. Vanarehvide põletusvõimalusi Eestis ei ole olemaski. Keegi kusagil on jällegi andmehaldusega natuke mööda pannud.
Elektroonikaromu
Kolmas näide puudutab natuke vanemast ajast elektroonikaromu kogumist ja taaskasutamist. Nimelt esitas Euroopa Komisjon elektroonikaromu kogumise kohta andmed, kus Eestis oli väidetavalt 2006. aastal 80% elektroonikaromu kogutud väljaspoolt tootjavastutusorganisatsioone.
Kui keskmine eestlane teab enam-vähem, mis asi on jäätmejaam ja on teadlik, et sinna saab vana televiisori ära viia, siis Euroopa Komisjonile esitatud andmete kohaselt pidanuks olema Eestis lisaks jäätmejaamadele veel neli korda rohkem kogumisvõimekust kusagil mujal. Segaseks jääb, et kus see kogumisvõimekus on ja et kes selle kinni on maksnud. Pigem on jälle keegi kusagil andmetega midagi segi ajanud.
