Margus Einlo: Mis maksab hirm?
Ka Eesti kinodes linastunud film “Harry Potter ja tarkade kivi” tõi anglosaksi maades mõne päeva jooksul tagasi raha, mis oli filmi peale kulutatud — 140 milj. dollarit. Film oli edukas igal pool maailmas, ka Eestis. Töötu õpetaja J. Rowling, kes kirjutas filmi aluseks olnud lasteraamatu, kandis üksikemana kogu selle maailma pinget. Tema leidis väljapääsu oma stressile müstikas. Ta polne ainus.“Harry Potter” ei jäänud viimaseks filmiks. “Sõrmuste isand” viis oma vaatajad taas fantaasiatesse.
Religioonipsühholoogid on leidnud, et inimesed ei põgene müstikasse, mitte nii palju huvist üleloomuliku vastu, vaid nad püüavad sealt leida uut lootust, oskust toime tulla. See on meie aja märk. Järelikult stress, meie päevade moehaigus stimuleerib huvi müstika vastu ning toob kaunikesti palju sisse.
Ameerikas on levinud ravi — hirmunud inimesele näidatakse virtuaalselt nende hirme, veenmaks neid, et nende hirmud pole kardetavad. Sealt ka meie päevade menufilmide tohutu kassatulu. Selgub, et hind ei ole mitte ainult inimgenoomil, vaid ka foobial.
Hirmuga on nii nagu valuga — osa hirme on põhjendatud.
Näiteks põhjendatud on hirm, mida toob Eestile Siim Kallas oma kolmeteistkümne(!) ministriga. Kallase sõnul ei ole uue valitsuse ees tähtsamat ülesannet kui euroläbirääkimiste lõpetamine. Üks kohalik ajaleht küsib ahastades: “Mis siis saab, kui me ei saa Euroopa Liitu?!”
Pole vaja karta, Kallase sõnul ei õnnestu Eestil küll oma tahet igas punktis EL-le peale suruda, “….kuid usun, et läbirääkimiste lõpus kaaluvad plussid miinused üles” lohutab peaminister. Ühelt poolt hirm karu ees, teiselt poolt pelg, et me pole küllalt eurooplased tõotab tuua Euroopa Liiduga liitujate pealt hiiglasliku kassatulu.
Kuhu jääb siis müstika?
Vabamüürlane Gunnar Aarma nimetab ühes intervjuus (Areen 1999): “Tänu looži sidemetele sai nii mõnestki raskest situatsioonist välja, aga sai ka sinna, kuhu harilik surelik ei pääsenud, sest kõik juhtivad tegelased olid vabamüürlased. Meie tuntud meestest Konstantin Päts ja Johan Laidoner.” See oli esimeses Eestis.
24.mail 1901 sai vabamüürlaseks Inglismaa tulevane peaminister Winston Churchill (kes muuseas on kirjutatud on palju sellestki, et ühes oma 1920-nda aasta kirjutises avalikustas ta Lenini ja Trotski kuulumise vabamüürlaste hulka). Teame, et Churchilli idee alustada söe-ja teraseliiduga, millest kujundati tänane Euroopa Liit, seostub vabamüürlaste ammuse unistustega ühendada Euroopa.
Nüüd esitleme oma hirmu — mis on, kui ajalugu kordub ja meie tänase Eesti juhtivad liikmed kuuluvad müstilisse salaordusse — kas meie rahva tulevik kordab minevikku?
Üks ministritest uues valitsuses hoolitseb selle eest, et Tallinnasse ehitatakse mošee, mis Euroopa Liidu kokkuleppel toovad siia Ismaeli järeltulijaid, kes kahjuks on tänapäeva maailmas kõige enam tuntud terrorismi kaudu.
Tõepoolest, mis maksab hirm?
Oktoobris vallandunud ususõjas Afganistanis pole tänaseni võitjat.
