Erik Boltowski: Ühe protsendi eest kindlustust
Töötukindlustus on üks sotsiaalkindlustuse struktuuri osadest, mis on olemas igas Lääne-Euroopa riigis. Paraku, Eestis solidaarsus-printsiibile põhinev töötukindlustus siiamaani puudus ja nüüd tuleb seda alles tühjalt kohalt ülesse ehitama hakata. Vastavalt seadusele on töötukindlustuse süsteemi ülesseehitamise kohustus pandud Töötukassale, mille nõukogusse kuuluvad nii tööandjate- kui töövõtjate esindajad ning ka Vabariigi valitsuse esindajad.
Eesti Töötukassa nõukogu esimees Raivo Paavo ütles Raadio Vaba Euroopale, et 2002. aasta kulub kindlustussüsteemi käivitamiseks ja rahaliste vahendite kogumiseks. Alles 2003-st aasta alguses saab alustada väljamakseid nendele töötajatele, kes on olnud 12 kuud Töötukassas kindlustatud ja seejärel oma töö kaotanud.
“On ju võimatu väljamakseid teha, kui raha üldse ei ole. Käesoleval aastal on töötajate makse töötuskindlustusse üks protsent tema brutopalgast ja tööandjatel 0,5 protsenti. Nii on seaduses kirjas. Ja esimesed väljamaksed hakkavad toimuma 2003. aasta jaanuarist? Seda hüvitist saadakse esialgu siis 180 päeva ja sellest 100 päeva saadakse 50 protsenti oma endisest brutopalgast ja ülejäänud 80 päeva siis 40 protsenti endisest palgast. Ja pärast seda, kui ta pole tööd leidnud, jääb ta kolmeks kuuks riiklikule töötu abirahale, /… / mis on teatavasti väga väike summa.”
Töötukindlustuse seadus käivutub täiel määral siiski alles 10-ne aasta pärast. Viie aasta pärast oleks kogu aeg solidaarseid kindlustusmakseid teinud ja seejärel töö kaotanul võimalik saada 270 päeva hüvitist; 10-ne aasta pärast aga juba 360 päeva, ehk siis võimalus töö kaotamise korral saada juba terve aasta jooksul 50 protsenti oma viimasest palgast.
Kas aasta pärast siiski ollakse suutelised väljamakseid tegema?
Mati Ilisson, Tööturuameti peadirektor ütles meie raadiole, et Eestis on tööpuudus jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel. “Eesti töötus on praegu natukene üle kuue protsendi ja see on viimastel kuudel mõnevõrra stabiliseerunud ja see on see töötus, mis on meil registreeritud, aga viimasel ajal uurimustejärgne töötus on olnud seal 12 protsendi piires.
Põhimõtteliselt see töötukindlustuse seadus, mis jõustus selle aasta 1. jaanuarist ja rakendub järgmisel aastal võimaldab inimestel mõnevõrra paindlikumalt leida endale uusi võimalusi muutuvas majandusmaailmas ja võimaldab neid paremini kaitsta ka selles olukorras, kui nad peaksid töötuks jääma.”
Kus on aga garantii, et Töötukassa ei muutu mõne aasta pärast samasuguseks, ametnikke üle kuldavaks ja maksumaksjate huve eiravaks süsteemiks nagu seda on tänaseks muutunud Eesti Haigekassa süsteem.
Enne haigekassade teket jaotas Eesti tervishoiu rahasid ministeeriumis viielikmelise koosseisuga osakond, kelle aastane palgafond oli alla miljoni krooni; nüüd aga kulub Haigekassal tervishoiurahade jaotajate palkadeks 73 miljonit krooni.
Mati Ilisson: “Ma väga loodan, et see nii ei lähe ja praegu minu teada on välja kuulutatud konkurss Töötukindlustuse juhtide otsimiseks ja seal nõukogus on erinevad osapooled nii valitsuse kui tööandjate ja töövõtjate poolt ja ma loodan, et see tulem mis sealt tuleb on ikkagi realistlik ja mitte üle paisutatud.”
Küsimus: “Nii, et nad hakkavad vastastikku üksteisele näppude peale vaatama?”
Mati Ilisson: “Ma arvan, et see koostöö neil on neil vähemalt esimeses etapis tulemuslik ja elus on juba nii palju kogetud ja õpitud, et seal ülepaisutatu ei toimi”
Raivo Paavo: “On ju päris selge, et avalik-õiguslik organisatsioon nagu Töötukassa on, ta vajab ju oma igapäevaseks eksisteerimiseks ka teatud vahendeid. — Nõukogu on ühiskondlik organ kes ei ole maksustatud aga nõukogu võtab tööle juhatuse ja juhatus on kuni kolmeliikmeline ja need on inimesed kes igapäevaselt hakkavad töötuskindlustusega tegelema, seda sõna otseses mõttes nullist ülesse ehitama, sest sellist kindlustusliiki meil seni ei ole senimaani. Töötukassa nõukogu liikmed on seda korduvalt välja öelnud, et püütakse läbi ajada minimaalsete administreerimiskuludega.”
Tahaks loota, et uus töötuskindlustuse süsteem näitab teed ka sellele, kuidas ümber korraldada Eest meditsiini rahastamist. Töötukassal on kõik võimalused õnnestuda ja tulevikus mõnevõrra leevendada ka raskeks kujunenud töötaolu probleeme Eestis.
Vabariigi valitsuse, Eesti tööandjate ja ametiühingute kokkulepe sotsiaaltagatiste põhiküsimuste kohta sõlmiti juba 1993. aastal. Ligikaudu üheksa aasta jooksul on suudetud kuidagiviisi käivitada pensioni- ja haigekindlustus ning nüüd, käesoleva aasta algusest ka töötukindlustuse süsteem. Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus alles ootavad käivitamist.
