Imbi Paju hirmutab inimesi
Ta töötas küll mõned aastad Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhatajana, aga see oli riiklik ja mitte parteiline ametiasutus. Pealegi näitab toonane teatmik, et selliseid osakonnajuhatajaid oli plaanikomitees enam kui kolmkümmend inimest, nende hulgas ka mitmed tänased parempoolsed poliitikud. Näiteks juhtis üht osakonda hilisem Isamaaliidu esimees ja majandusminister Toivo Jürgenson.
Alles 1989. aasta sügisel sai Edgar Savisaar pooleks aastaks plaanikomitee esimeheks, aga siis juba selgelt Rahvarinde esindajana ja opositsiooni majandusprogrammi – IME – koostamise korraldajana.
1992. aastal kehtestati Eestis süümevanne ning pärast seda pugesid peitu mitmed tegelased, kelle kohal lasus KGBga tehtud koostöö vari. Sealt tulid nad välja alles kümmekond aastat hiljem, kui süümevanne enam ei kehtinud. Edgar Savisaar andis selle aja jooksul mitmesugustel valimistel kandideerides süümevande ligi tosin korda ja kui temal oleks lasunud pisemgi kahtluse vari, oleksid tublid isamaalased selle ümber kohe kella hakanud lööma.
Imbi Pajule on mul aga küsimus: miks tema suu 20 aastat lukus oli? Ja miks „ärkas“ ta alles pärast seda, kui Toomas Hendrik Ilves teda riikliku teenetemärgiga oli autasustanud? Kas autasu vajas tagantjärgi väljateenimist? Ja miks ei hoiatanud Gordijevski Pajut Lennart Meri eest, kelle tööst KGB salaagendina on kirjutatud lausa raamatuid?
