Ülo Mattheus: Kas tuleb suunamuutus kodakondsus- ja keeleküsimustes?
Eilne päev Riigikogus näitas samas, et üksmeelt ei pruugi sündida.
Riigikogu tööd mõjutavad käimasolevad koalitsioonikõnelused Keskerakonna ja Reformierakonna vahel eelkõige sel viisil, et mitmed olulised otsustused lükatakse edasi mõnevõrra kaugemasse tulevikku. Keskfraktsiooni ettepanekul lükkus edasi NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisu kinnitamine, mis jättis Isamaaliidu liikme Mari-Ann Kelami ilma delegatsiooni juhi kohast.
Reformierakond omalt poolt soovis edasi lükata ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni kinnitamise.
Samas otsustas Riigikogu mitte edasi menetleda eelnõu, millega oleks Riigi Teatajat hakatud tõlkima ka vene keelde. Keskfraktsiooni liikmete eelnõu vastu hääletasid senise kolmikliidu fraktsioonid.
Kuigi kõnealune hääletus viitab sellele, et ka tulevikus võivad Isamaaliit, Mõõdukad ja Reformierakond teatud küsimustes kokku leppida, pelgab Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni esimees Tiit Sinissar siiski uue koalitsiooniga kaasnevat suunamuutust nii kodakondsus- kui ka keeleküsimustes. Seda kartust tekitab tema sõnul nende erakondade lähedased sidemed Eestimaa Ühendatud Rahvapartei ja Vene Balti Erakonnaga, aga samuti Keskerakonna ammune programmiline taotlus minna üle kodakondsuse nullvariandile. Suunamuutusest kõnelevad Sinissaare väitel ka Keskerakonna esindajate ettepanekud vene keele osatähtsuse suurendamiseks, millele viitab soov juurutada venekeelne Riigi Teataja ja loobuda eestikeelsest õppest venekeelsetes gümnaasiumites.
Vene koolide keeleküsimust puudutav eelnõu, mille autoreiks on Keskfraktsiooni liikmed Peeter Kreitzberg, Mihhail Stalnuhhin ja Vladimir Velman, on Riigikogu päevakorras neljapäeval. See eelnõu annaks kohalikele omavalitsustele õiguse ise otsustada munitsipaalkoolide keelekasutuse üle. Reformierakonna aseesimehe Andres Taimla kinnitusel Reformierakond mingit suunamuutust siin ette võtta ei soovi. Kehtiva seaduse kohaselt peaksid venekeelsed gümnaasiumid minema aastaks 2007 üle eestikeelsele õppele. Käimasolevad läbirääkimised Balti Vene Erakonnaga, mis soovib Reformierakonnaga liituda, võivad need küsimused Andres Taimla sõnul siiski uuesti kaalukausile tõusta.
Riigikogu Keskfraktsiooni esimehe Toomas Vareki kinnitusel soovib Keskerakond vene koolide keeleküsimust puudutava seaduseelnõu katkestada. Vareki väitel ei näe Keskerakond vajadust vene gümnaasiumide eesti õppekeelele ülemineku sätet muuta. Tema sõnul on aastani 2007 piisavalt aega, et juurutada õppekeelena eesti keele. Kõnealuse eelnõu osas soovitakse siiski Reformierakonnaga läbi rääkida ja eelnõu edasi menetleda.
Reformierakonna aseesimehe Andres Taimla kinnitusel kodakondus-, keele- ja haridusküsimustes esialgu Keskerakonnaga läbirääkimisi peetud ei ole, kuid samas on kokku lepitud selles, et need punktid võetakse koalitsioonileppe sõlmimisel kindlasti kõne alla.
