30. november 1939: Soome ärkas Talvesõtta
Nõukogude suurtükivägi avas Karjala kannasel tule kell 6.50. Nõukogude väed ületasid ilma sõda kuulutamata mitmes kohas Soome piiri. Muuhulgas ületati piir Rajajoel, Joutselkäs ja Lipolas, vahendavad Soome kaitsejõud.
Kannasel rünnanud Nõukogude 7. armee suurus oli 120 000 meest, kelle kasutada oli 900 suurtükki ja granaadiheitjat ning 1400 tanki. Soome kaitsjaid oli kannasel umbes 21 600 koos 71 suurtüki ja 29 tankitõrjesuurtükiga.
Ka Laadoga järvest põhjapool oli venelaste arvuline ülekaal ülivõimas. Soomlased alustasid tõrjelahinguid kogi idapiiri pikkuselt.
Viiburis anti esimene õhuhäire kell 9. Nõukogude õhujõud pommitasid päeva jooksul 16 Soome asulat. Helsingis anti õhuhäire kell 9.20.
Kell 10 pommitas vaenlane Viiburit teist korda 13 lennukilt, surma sai 10 ja haavata 11 inimest. Kell 12.05 pommitas vaenlane Lahtit, surma sai viis ja haavata üks inimene.
Vabariigi president Kyösti Kallio andis vägede juhtimise üle sõjamarssal Mannerheimile ja kuulutas kell 13.30 välja sõjaseisukorra. Mannerheim võttis ülemjuhataja ülesanded vastu ja andis välja päevakäsu number 1, milles seisab: „Me võitleme kodu, usu ja isamaa eest.”
Kell 14 ründas kaheksa lennukit Hankot. Kell 14.50 ilmus pilvedest välja kõigepealt kuus ja siis kolm vaenlase lennukit, mis pommitasid Helsingis Hietalahti dokke. Hukkus 91, raskelt sai haavata 36 ja kergelt 200 inimest.
Kannase idaosas Rautu rühma piirkonnas saadi vaenlasega kontakt alles õhtul. Palkealas toimus päeval ränk lahing, millega tõrjuti tankide toetatud läbimurdeüritus.
Piiriküladesse jäi umbes 1000 tsiviilisikut, kes jäid pärast rünnakut Nõukogude Liidu poolele. Suur osa neist olid halva liikumisvõimega vanurid ja emad väikeste lastega. Vähem tsiviilisikuid jäi venelaste kätte ka Soome lahe saartel, Salmis, Suomussalmis ja Petsamos.
Parlament kogunes kell 20. Valitsus esitas tagasiastumisavalduse. Öösel siirdus parlament Kauhajoele.
Nõukogude Liidu välisminister Vjatšeslav Molotov pidas kesköö paiku raadiokõne, milles teatas, et Nõukogude Liidu juhtkond on andnud punaarmeele käsu kaitsta riigi välisjulgeolekut. Molotov tühistas Soomega 1932. aastal alla kirjutatud mittekallaletungilepingu.
