JUHTKIRI: Eestluse säilimine keskkonnavaenulik?
Samas märgib ÜRO Rahvastikufond UNFPA oma selleaastases aruandes “Maailma rahvastiku olukorrast”, et rahvastiku juurdekasvu piiramine on ainuke võimalus piirata keskkonnale osaks saavat koormust. Rahvastikufondi hinnangul oleks maailmas järgmise 40 aasta jooksul vaja ära hoida miljardi lapse sünd.
UNFPA ei paku lahenduseks karmi Hiina perepoliitikat, mis põhineb laste arvu piiramisel seadusega. Sündivust peaks fondi hinnangul piirama eelkõige rasestumisvastaste vahendite saadavuse parandamise ning teavistustööga.
Delfi hinnangul on kaks suurt sammu, mille astumine ainuüksi aitaks globaalset sündivust oluliselt piirata. Esiteks peaks paavst jõuliselt muutma katoliikliku kiriku seisukohta rasestumisvastastesse vahenditesse. Teiseks peaks arenenud lääneriigid loobuma tasuvusmõtlemisest vaesematesse arengumaadesse rasestumisvastaste vahendite toimetamisel.
Meie väike Eesti liigub aga üldisele suundumusele vastupidises suunas - siinmail on viimase 20 aasta sammud suunatud hoopis sündivuse suurendamisele. Põhiseaduses sätestatut sõna-sõnalt tõlgendades ongi see, kui rahvuse kestvuse eest hoolitsemine, Eesti kodanike kohus. Küll aga on see vastuolus maailma rahvastiku olukorraga.
Samas peab meeles pidama, et UNFPA ei räägi sündivuse piiramisest sellepärast, et seal tahetaks lihtsalt lastevabamat maailma näha. Rahvastikufondi seisukoht on pragmaatiline - maailma ressursid on piiratud ning mida rohkem inimesi samu ressursse kasutama sünnib, seda tõsisemaks muutuvad probleemid.
Eesti sündivuse lisamisele orienteeritud poliitikast võib lihtsa lahendusega kõrvaldada ka vastuolu riiklike ning globaalsete huvide vahel. Tuleb lihtsalt hoolitseda selle eest, et keskkonnakoormus ühe inimese kohta langeks vastavalt sündivuse tõusule.
Selleks on aga vaja säästvas arengus üha tugevamalt sõnadest tegude juurde asuda.
