JUHTKIRI: Gripist saab jagu lõdvema kaelarihmaga

Eestis löövad sel ja järgmisel aastal käed kaks gripilainet, tavaline hooajagripp ja H1N1, tuttavlikult seagripp. Võttis aega, mis ta võttis, aga isegi meie valitsus mõistab juba, et grippid võib jääda halvimal juhul kolmandik rahvast. Tööandjate mure töötajate massilise haigestumise pärast on seega igati õigustatud.

Tööandjate keskliidu soovitused - jäädagu koju kohe, kui haigus kallal; tööandjad vaktsineerigu töötajad; töökorraldus olgu paindlik - on loomulikult mõistlikud. Samas peab meeles pidama, et Eesti valitud eurojahi ning sellega kaasneva majandusliku kitsikuse tingimustes on töövõtjal haiguse puhul palju kaotada.

Suvel muudetud töölepingu seadus näeb ette, et esimese kolme haiguspäeva eest hüvitist ei maksta. Kui oletada, et kahe töötava täiskasvanuga leibkonnas haigestuvad mõlemad täiskasvanud, jääb näiteks ühes kuus kokku saamata nädala palga jagu sissetulekuid. See ei ole tühine raha.

Delfi ei toeta oma ning kaaskodanike tervisega riskimist ning me soovitame kõigil haigestunutel eelkõige enda ravimisele mõelda. Samas mõistab Delfi väga hästi, et on inimesi ning leibkondi, kelle majanduslik olukord meelitab kaaluma töölkäimist ka siis, kui piltlikult öldes pilt eest on kadumas.

Meie tööandjad peavad enda käest praegu, epideemia lävepakul, küsima, kuidas nad tahavad olukorda lahendada. Loomulikult võivad nad nõuda töövõtjatelt bürokraatlikku täpsust ning võib-olla isegi haiguspäevade pealt kokku hoitud raha peale rõõmsalt käsi hõõruda. Mõistlik oleks aga lugeda eriti hoolega sõna "paindlik" tööandjate keskliidu soovitustes.

Paljudes töökohtades ei ole kodus töötamist seni eriti hea pilguga vaadatud isegi siis, kui kõik eeldused selleks olemas on. Gripiepideemia puhul oleks kodutööle jäämise julgustamine ning arstitõendi nõudmisest loobumine parem ja kokkuvõttes ka odavam variant.

Seda isegi juhul, kui tööandjad otsustavad astuda radikaalse sammu ning ametlikku haiguspuhkust mitte vormistada ja töötajale haiguspäevade eest täie tasu välja maksta. See oleks kriisiolukorras mõistlik. Nii pidurdub nakkuse levimine ning töötajad tervenevad kiiremini.