Säästupirni edu taga on osav lobitöö

Olukord elavhõbedaga Euroopa Liidus menutab Nõukogude Liidu aegset kampaaniat Kasahhi NSV-s, kus pool aastat sõitsid autod mööda põlde, et säästa kumme ja ülejäänud pool mööda teed, säästes kütust. Veel eelmisel aastal valitses seisukoht, et elavhõbeda kasutamine hambaplommides ja patareides on väga paha ning selle kasutamine keelustati.

Need küsimused lahendatud, otsustati hakata kütust säästma ja CO2 emissiooni vähendama. Sõlmitud poliitiline kokkulepe nägi ette vähendada CO2 emissiooni aastaks 2020 20% võrra. Selle kokkuleppe täitmiseks keelustati 100 W hõõglampide kasutamine.

Tekkis olukord, kus inimesed on sunnitud kasutama säästulampe, mis sisaldavad umbes 5 mg elavhõbedat, sest muid tõsieltvõetavaid alternatiive praegu turul ei ole. Kui hambaplommides ja patareides on elvhõbe keemiliselt seotud, siis säästulampides on see inimesele kõige ohtlikumas, gaasilises või vedelas olekus.

Säästulambi purunemise korral siseruumis on soovitus ruumi 15 minuti jooksul õhutada, killud kuivalt kokku korjata, paigutada mitmekordsesse kilekotti ning viia ohtlike jäätmete kogumispunkti. Olukord on arusaamatu ka seetõttu, et näiteks Sony elvhõbedavabad hõbeoksiidpatareid on ohtlikud jäätmed, mida müügikohad peavad tasuta vastu võtma,kuid säästulampidel, mis on tõesti ohtlikud, seda nõuet ei ole.

Kuni 60w hõõglamidele on tegelikult juba praegu olemas täiesti arvestatav alternatiiv - LED lamp. Kui keelustamist oleks alustatud 15W hõõglampidest, mille valgusviljakus on tunduvalt madalam kui sajavatisel, oleks inimestele jäetud alternatiivne võimalus. 15 vatise hõõglambi asendamiseks sobib suurepäraselt ühevatine LED lamp, mille valgusviljakus on 15 korda suurem kui hõõglambil ja 3 korda suurem kui säästulambil.

Kaugel ei ole aeg kui LED ja säästulampide hinnad võrdsustuvad. LED lampidel on terve rida olulisi eeliseid võrreldes säästulampidega: oluliselt pikem tööiga, süttivad koheselt, ei värele, ei kiirga infrapunast ega ultraviolettkiirgust, on parema värvusülekandeteguriga ja neid võib kasutada oluliselt laiemas temperatuurivahemikus.

Poliitikute sellise vastuolulise tegutsemise tegelikuks põhjuseks tundub olevat säästupirnide tootjate edukas lobitöö europarlamendi koridorides, mitte aga tõsiseltvõetav mure Euroopa Liidu elanike tervise ja üleüldise loodushoiu eest.

Poliitikutest oluliselt paremate tehniliste teadmistega ei hiilga ka ärimehed-müügimehd, kes räägivad LED-st kui külma valguse allikast. Küsin siinkohal, et kui ahju temperatuur on 60 kraadi, kui külm ta siis on? Aga selline on töötava LED lambi välistemperatuur.

Teine levinud müügimehe jutt on see, et hõõglamp muudab valguseks 2% tarbitavast energiast, LED lamp aga 98%.

Paraku asjad nii ei ole ja kui oleks, siis oleks LED-de valgusviljakus 49 korda suurem hõõglampide omast. Energiast aga meil puudust ei ole, vastasel juhul ei oleks sellelaadseid keelustamisdirektiive vaja, sest elektrienergia kõrge hind muudaks alternatiivsete suure valgusviljakusega valgusallikate kasutamise kiiresti majanduslikult tasuvaks.