Rootsi uurija: Põhjamaadest liitriik ja suurvõim
Uus on unustatud vana: Kalmari unioon eksisteeris aastatel 1397-1523. Selle moodustasid Taani, Norra ja Rootsi ning eelpoolmainitud kuningriikide valdustesse kuulunud Soome, Island ja Fääri saared.
Viie Põhjamaa kokku liidetud sisemajanduse koguprodukt oli 2006. aastal 1,2 triljonit dollarit. Sellega oleks uus liit maailma suuruselt 10. majandus pärast Kanadat ja Hispaaniat ja selgelt suurem kui Venemaa või Brasiilia, vahendab Helsingin Sanomat.
„Kõigil Põhjamaadel oleks rohkem pakkuda, kui naabrid vastastikku teineteise majandust tugevdaksid,” leiab Wetterberg.
Põhjamaade liidu loomine on Euroopa Liidu ja Euroopa majandusruumi tõttu lihtsamaks muutunud, sest seadusandlust on ühtlustatud. Ühinenud Põhjala kaitseks Wetterbergi arvates paremini ühiseid huve ja sellel oleks rohkem kaalu ka Euroopa Liidus.
Unitaarriigi loomine pole Wetterbergi hinnangul realistlik ega ka soovitav. Seetõttu oleks loomulik liidu loomine, millel oleks viis liiget. Kõigepealt juhiksid liitu liikmesriikide valitsused konsensuse alusel.
Pikemaajaline eesmärk oleks liitriik, mida valitseks kahekojaline senat.
Riigil oleks üks ühine riigipea. Iseenesest mõistetav valik oleks Wetterbergi arvates Taani kuninganna Margrethe II. Hiljem võiks riigipea koht roteeruda riikide vahel samamoodi nagu Malaisia seitse sultanit on kordamööda riigipead.
Ühinenud liitriik hoolitseks keskvalitsuse loomulike ülesannete eest, nagu välis- ja kaitsepoliitika, majanduspoliitika pikaajalisemad suunad, seadusandluse põhialused, immigratsioon ning riike ühendavad alad, nagu tööturupoliitika.
Tekkinud riigis õpitaks lisaks emakeelele veel üht Põhjamaade keelt.
Rootsi lehelugejad olid ettepaneku üle eri meelt: 66 protsenti Svenska Dagbladeti lugejatest olid selle poolt. Aftonbladeti lugejate arvates peaks Rootsi liituma eelkõige Norra ja siis Taaniga. Iga üheksas ei liituks kellegagi.
