Geneetiliselt muundatud toit oli ka sel nädalal peetud rahvusvahelise tarbijakaitsepäeva keskne teema.

Eesti tarbijakaitsjaid huvitab eelkõige, kas sellised tooted peaks tarbija huvides vastavalt märgistama, sest geenitehnoloogia kõlab hämaramalt ja ohtlikumalt kui pestitsiid.

Tarbija harimine on ameti üllas tegevus, kuid geenitehnoloogia tondi seinale maalimine käib seekord lausa rahvusvahelise kampaania korras.

Loiu kahtluse taustal mõjus tarbijakaitseameti teabepäeval peetud TTÜ professori Erkki Truve rahvavalgustuslik etteaste geenitehnoloogia veenva propagandana.

Geneetiliselt aretatud põllumajanduskultuuride vastastel pole Eestis majanduslikku toetuspinda – kohalik põllumees külvab oma salvest ja hoiab sordiseemne pealt kokku. Kohalikud aedviljakasvatajad toovad seemne Euroopast.

Taimesordi geneetiline muundamine soovitud omaduste saavutamiseks maksab 1–2 miljardit dollarit. Kui geenitehnoloogia 80ndate alguses kasutusele tuli, haarasid uuendusmeelsed ameeriklased sellest kinni ja investeerisid sinna suuri summasid.

Vanamoelised ameeriklased ja eurooplased jäid kõrvaltvaatajateks seni, kuni projekt hakkas kasumit tootma. Eelmisel aastal moodustasid geneetiliselt muundatud taimed USA maisi ja sojaoa külvipinnast juba poole. USA farmerid kasvatavad ka geneetiliselt muundatud tomateid, kartuleid ja puuvilla. Geneetiliselt aretatud sordid kannavad endas parimaid sordiomadusi, on ilmastiku- ja kahjurikindlamad ning langetavad põllumajandustoodangu hinda.

Viie aasta eest algas maailmas kuum poleemika geneetiliselt muundatud toidu üle. Traditsioonilisi toiduainetetööstureid haaras hirm, mis saab neist kümne aasta pärast. Just põllumajanduskonkurentide võitlus turu pärast võib olla põhjus, miks eri maade tarbijakaitseorganisatsioonide katusorganisatsioon Consumers International pani tänavuse tarbijapäeva motoks: “Geneetiliselt muundatud toit - meie toit kelle valikul!?”.

Professor Erkki Truve sõnul pole geneetiliselt muundatud toiduainete puhul ohud suuremad kui muude toitude puhul. Traditsioonilist sordiaretust on inimkond viljelenud aastatuhandeid, kuid see on katse-eksituse meetodil väga aeganõudev ja ebatäpne. Sortide aretamine geenitehnoloogia abil on kiirem ja täpsem, sest üle kantakse vaid tuntud funktsioonidega geene.

Argumendile, et geneetiline info on jumalast ja jumala kätetööd ei tohi muuta, pole Truvel teadlasena vastuväiteid.