Aga võib-olla ei võta, ning siis kaob Eesti kaardilt nelja võimu all tegutsenud ning maailmasõja üle elanud hipodroom.

Vaevalt sai Vabadussõda lõppeda, kui toona tuntud ärimees Jaan Venter hakkas iga tuttava nööbist kinni jutuga, et peaks õige hipodroomi ehitama. Loodi Hipodroomi selts ja ühel tuisusel novembripäeval 86 aasta eest oli ehitustöö lõpule jõudnud. Hulga entusiastide jõu ja nõuga rajatud hipodroom sattus aga enam kui 70 aastat hiljem erakätesse ja siis ei sujunud enam miski.

Rootsist saabunud ettevõtjate paar Jaan Manitski ning Mats Gabrielsson omandasid hipodroomi kinnistu koos kogu hoonestusega natuke enam kui 3,6 miljoni krooni eest. Hämmastavalt odaval hinnal oli siiski arukas seletus. Linn nimelt arvas müüvat hipodroomi, millel hobusport jätkub ja läheb tõusule. Sotsiaalmaana ta müüdi ning arvestades sihtotstarbe jätkumist, tuli linn Rootsimaalt saabunud ostjatele vastu.

Avalikkuse ette jõudsid esimesed jutud hipodroomi lahkumisest aga 2005. aasta kevadel. Kinnistu omanikud selgitasid, et hobuste võiduajamisega ei ole võimalik kasumlikult tegutseda ja tõid põhjuseks nii hobuste väidetavalt halvad pidamistingimused, amortiseerunud võidusõiduraja kui ka ajast ning arust hasartmänguseaduse. Ometi jätsid ettevõtjad enda teada, kui palju nad on investeerinud hipodroomi kaasajastamisse ja kui palju traavispordi turundusse.

Võib-olla polekski neil midagi öelda olnud? Sest tänaseni veab hobuseid stardijoonele erikonstruktsiooniga Cadillac. Pool sajandit vana ja iga kollektsionääri märg unenägu. Kanalisatsioonitrassid töötavad veel, aga vahel ei tööta ka. Aiad vajuvad tasahilju tiidakile ning hobutotalisaator annab (umbkaudsete arvutuste järgi) tuhandiku kogu riigi õnnemängukäibest. Hipodroomi stampkülastajaiks on aga käputäis mehi, kes käisid siin toonagi, kui rubla oli raha ja Moskva meie pealinn.

Sajad pelgulinlased uitavad siin ka oma tittede ja lemmikloomadega. Sekka mõni tervisesportlane. Kuhu neil mujale minnagi. Siin on avar, vaikne ja linnainimesele haruldane võimalus vahel mõne suksu koonu tassutada.

Mida võiks hipodroomi asemele rajada?

„Veelgi suurema hipodroomi! Sellise kus mereni viiv mets oleks haaratud ühtsesse hobuspordi keskuse planeeringusse. Kus oleks tervisradasid inimestele ja sadulahobuste võistluspaikasid, tallid mitmel korrusel ja ehk ka kergtallid kaugemalt saabunud hobustele ning võõrastemajad nende ratsanikele. Sellise, kus Tallinna noored ratsanikud ja noored traavikutsarid saavad oma hobuga tegeleda, kus Pelgulinna ja Kristiine rahvas saab alati jalutama tulla. Sellise millist pole ühelgi Euroopa pealinnal vastu panna,“ vannutavad kodanikuühenduse Meie Linn arhitektidest liikmed.

„Hipodroomile ehitame maju. Palju maju! Tihedamalt kui Mustamäel ja Õismäel ja kuni 13 korrust kõrged. Lisaks sadu parklakohti ning tingimata veel ühe suure kaubanduskeskuse. Täpselt nagu 400 meetri kaugusel Paldiski maantee veeres juba on“, räägib detailplaneeringu koostaja seletuskiri ja lisab: “ülepea pole Põhja-Tallinna rahvale nii palju sotsiaalmaad vaja. Kesklinn koos oma sotsiaalobjektidega on kohe külje all. Põhjatallinlane saab ju neid kasutada!“

Mõlemast kõnelejast võib aru saada. Eraomand on puutumatu ning seadusega kaitstud. Seepärast pole kinnistu omaniku-arendaja unistusele ette heita kõige vähematki. Avalikku Huvi esikohale seadev (loe: inimlikult mõnusat keskkonda loov) arendustegevus on aga arhitektide töö peamine siht ja saavutatava lagi. Seetõttu on hästi mõistetav nende vastuseis veel ühele äri-ja elamukvartalile kohati niigi masendavasse linnaruumi. Ja sellepärast on mõistetav arhitektide nördimus linnavalituse otsuse pärast.

Omavalitus peaks oma tegemistes esikohal hoidma just seda sama Avalikku Huvi. 19. augustil tegid linnaisad aga jõuliselt erahuve toetava otsuse, samaga Avalikku Huvi riivates. Ja ses valguses pole võimalik linnavalituse ajendeist aru saada? Muidugi kui kõrvale jätta võimalus mingist järjekordsest alatusest…

Kuhu rajatakse uus hipodroom?

Tallinna hipodroomi kontoriruumidest võib leida netilt kujundatud buklette pealiskirjaga „Uus Tallinna Hipodroom“. Millalgi eelmise ja käesoleva aasta vahetusel nad välja ilmusid. Bukleti pildid illustreerivad veenvalt kinnistu omaniku plaani uue ja uhke hobu-Meka ja mitte ainult hobu-Meka rajamiseks. 20 hobutalu, hipodroom, golfiväljakud, laste mänguväljakud ja veel väljakuid. Kogu plaanitu peaks võrsuma Saku valda. Usutavasti on arvutigraafikul selle toreduse kokku seadmiseks läinud kaks-kolm päeva tõsist tööd. Muidugi ei ole tegemist ranges mõõtkavas planeeringudokumendiga. Kõnealune buklett on lihtsalt üks värvirõõmus unistus, mida ilus linnarahvale jagada.

Aga aasta eest korraldas Linnalabor arutelu, kuhu saabusid ka kinnistu omanik ja tema esindaja. Omanik väitis seal, et uus hipodroom rajatakse tõesti Saku valda ja kui tema seda ei tee, ei tee seda Eestis mitte keegi. Samal ajal oli aga Saku vald juba vastanud keeldumisega reibaste arendajate detailplaneeringu algatussoovile. Põhjuseks mitmed valla territooriumil kehtivad ehituskeelud. Ning valla vastusest selgub ka, et koos planeeringu algatustaotlusega esitas arendaja just selle sama bukleti kui tõsiseltvõetava eskiisplaani!

Vaid mõned kuud hiljem, märtsis, võttis Saku vald vastu tuliuue valla üldplaneeringu ning tõesti, seal pole pompöössest hipodroomist ja sellega seotud rajatistest-ehitistest poolt sõnagi. Nõnda ei oska praegu keegi öelda, kuhu uus hipodroom rajatakse. Küllap saab aga praeguse hipodroomi ala detailplaneeringu seletuskiri täpsem, kui väljendi „pärast hipodroomi välja kolimist“ asemel kasutada väljendit „pärast hipodroomi likvideerimist“.