Saksa-Vene sõda algas täna, 22. juunil 1941. aastal. Väidetavalt polnud Nõukogude Liidu relvajõud ega elanikkond 68 aastat tagasi sõjaks "fašistliku" Saksamaaga valmis. Nii on väitnud aastakümneid ametlikud Moskva ajaloolased.

RIA Novosti teatel võttis koos president Medvedeviga pärgade asetamise tseremooniast Kremli kõrval Aleksandri aias osa ka Moldova president Vladimir Voronin, kes viibib töövisiidiga Moksvas.

Samuti osalesid selles ka parlamendi mõlema koja föderatsiooninõukogu ja riigiduuma esimehed Sergei Mironov ja Boriss Grõzlov, presidendi administratsiooni juht Sergei Sobjanin, kaitseminister Anatoli Serdjukov, konstitutsiooni kohtu esimees Valeri Zorkin ning teiste ministeeriumite, ametkondade esindajad, aga ka veteranid-sõjaväejuhid ja ühiskonnategelased.

Lillede ja pärgade asetamise tseremoonia igavese tulega tundmatu sõduri haua juures lõppes piduliku Moskva garnisoni vägede mööda marsiga. Esindatud oli kolm väeliiki.

Endine president Vladimir Putin allkirjastas 25. oktoobril 2007 tähtpäevi puudutava föderaalseaduse muudatuse, kuhu kanti ka 22. juuni, mille ametlikuks nimetuseks sai „Mälestamise ja leinapäev - Suure Isamaasõja algus". Sel päeval langetatakse lipud poolde masti, meelelahutuslikud üritused ja saated jäetakse ära.

Kommunistid asetavad sel päeval lilli veel lisaks tundmatu sõduri hauale ka sõjaaegse relvajõudude ülemjuhataja Jossif Džugašvili-Stalini ning teiste väejuhtide haudadele Kremli müüri ees.