Hiina tuumakatsetused nõudsid 190 000 inimelu

Gobi kõrbes asuv Hiina tuumakatsetuste polügoon on vaikseks jäänud, kuid nende vaiksete paikade veteranid on hakanud esimest korda rääkima kohutavast hinnast, mida on nõudnud Hiina püüdlused aatomipommi poole.

Veteranid räägivad paljakäsi radioaktiivse prahi korjamisest, läbi tuumaseene lennanud pommituslennukite pesemisest, varakult kummalistesse ja haruldastesse haigustesse surnud sõduritest ning salapäraste kasvajatega sündinud lastest, vahendab The Times.

Need olid mehed ja naised üksusest 8023, mis oli spetsiaalselt kokku pandud tuumakatsetusteks Xinjiangi-Uiguuri autonoomses piirkonnas Lop Nuri polügoonil läbiviidavate tuumakatsetuste jaoks. Piirkond on täielikult laastatud ja rangelt salastatud.

Raskused ja ohud ei tähendanud Hiinale midagi, kui oli vaja iga hinna eest tuumariikide klubiga ühineda.

Sõdurid galopeerisid hobustel tuumaseente suunas, kandes kaitseks vaid gaasimaske. Teadlased hüppasid rõõmust ja lehvitasid esimees Mao punaseid raamatuid, samal ajal kui taevast sadas alla radioaktiivset prahti.

Insenerid valmistasid Gobi kõrbe liiva alla täiemõõdulise Pekingi metroojaama koopia, et katsetada, kes jääb ellu pärast Hiina-Nõukogude tuumasõda.

Uue uurimuse kohaselt nõudsid Hiina tuumakatsetused aastatel 1964-1996 rohkem inimelusid kui ühegi teise riigi omad. Jaapani füüsik Jun Takada on välja arvutanud, et radioaktiivse saastega puutus kokku kuni 1,48 miljonit inimest ja neist 190 000 võisid sellega seotud haigustesse surra.

Kõrbetuuled puhusid radioaktiivse liiva Lop Nurist mööda iidset siiditeed Hiinast lääne poole. Ohvrite hulgas on hiinlasi, uiguure ja tiibetlasi. Takada leidis väärarengutega lapsi ka Kasahstanis.

Esimees Mao Zedong otsustas tuumapommi omandada 1955. aastal hirmust USA ees ja rivaliteedist Nõukogude Liiduga. Esimene katsetus viidi läbi 16. oktoobril 1964.

Teadlased korraldasid Lop Nuris kokku 46 tuumakatsetust. Neist 23 toimusid atmosfääris, 22 maa all, ja üks ebaõnnestus. Korraldati ka vesinikupommi ja neutronpommi plahvatusi. Ühte pommi katsetati 26. mail 1990 salaja Pakistani jaoks.

Esimese pommi hind oli võrdne enam kui kolmandikuga Hiina 1957. aasta riigieelarvest. Samal ajal suri vähemalt 30 miljonit hiina talupoega nälga ja ka tuumateadlased elasid rangete toidunormide peal.

Ühe teadlase, Wu Qiani sõnul kasutati plahvatuste mõju uurimisel 10 000 looma. Plahvatuse epitsentrist kahe kilomeetri kaugusele paigutatud loomad põlesid tuhaks ja kaheksa kilomeetri kaugusel olnud loomad surid mõne päeva jooksul.