Aaviksoo: Vene relvastumine kui propaganda
Vaatamata majanduskriisile lubas Venemaa president Dmitri Medvedev oma armee lähiaastatel kaasaegselt relvastada. Mida see Eestile ja Euroopale tähendab?
Venemaa on väga keerulises seisus – toorme ekspordil baseeruv majandusedu ei ole jätkusuutlik. Venemaa sõjalise riigikaitse poliitika suurim probleem on nõukogude pärandina kaasasaadud tohutud relvastusprogrammid, tohutult personali ja infrastruktuuri, mis täna istub kõik eelarves kulupoolel ja mis reaalselt takistab riigikaitse kaasajastamist. Selle väljakutse ületamine on tõenäoliselt Vene kaitsereformide õnnestumise seisukohalt kõige olulisem. Kui kiiresti see õnnestub – see on veel ebaselge.
Kui palju samal ajal Eesti 2009. aasta kaitse-eelarve väheneb?
Eelarve kärpimise raames otsustas riigikogu, et kaitse-eelarve väheneb 2009. aastaks planeeritud 1,9% SKP-st 1,75% SKP-st. Reaalselt tähendas see kokkuhoid kärpeid palga- ja majandamiskuludes ning hangete edasilükkamisi. Eesti julgeoleku seisukohalt olulised võimearendused ja infrastruktuuriprojektid on endiselt realiseeritavad eeldusel, et Eesti liigub kaitsekuludega vaatamata ajutistele tagasilöökidele NATOs kokkulepitud strateegilise eesmärgi – 2% SKPst poole. Kaitseministrina pean selle kokkuleppe saavutamist Eesti julgeolekupoliitika tõsiseltvõetavuse seisukohast vältimatuks.
Kas peame ka majanduslanguse aastatel hoidma kaitsekulutusi umbes 2% SKP-st juures?
Sõjaline riigikaitse ei saa olla kogu ülejäänud Eesti elust täielikult isoleeritud valdkond, mis peaks tingimata ja alati nautima eelarvekasvu olukorras, kus teised valdkonnad kiratsevad. Üksikud tagasilöögid lühikeses perspektiivis on mõistetavad ja neid juhtub ka meie liitlasriikides. Aga strateegiline siht – 2% - peab olema kogu aeg silme ees, meil peab olema selle saavutamiseks ja hoidmiseks realistlik ajagraafik ja plaan!
Mida tähendab teile äsja loodud Eesti Kaitsetööstuse Liit? Kas ja mida oleks võimalik neilt tellida?
Alles hiljuti kohtusin Eesti Kaitsetööstuse Liidu juhatusega. Kohtumise käigus tutvustati mulle Eesti eraettevõtjate initsiatiivi Eesti kaitsetööstuse edendamiseks ja arendamiseks ressursid kokku panna.
Sest ütlen üht – tänaseks on selge, et ettekujutus, justkui oleks võimalik ühe niivõrd suure potentsiaaliga ja keerulist tööstusharu juhtida või kasvatada ühe ministeeriumi ametnike kabinettidest on ebareaalne ja ebapädev. Sellise ambitsiooniga ettevõtmine saab edukas olla ainult siis, kui erakapital selleks ise soovi ja initsiatiivi üles näitab – siis saab ka riik sellele oma õla alla panna.
Seega mul on hea meel, et tekkis organisatsioon, kes on riigile partneriks kaitsetööstuse küsimustes ning hõlmab tervet rida tugevaid ettevõtteid, kellel on tõsine kava kaitsetööstuse edendamisega tegeleda.
Kaitsetööstuse Liidu puhul on tegemist avatud organisatsiooniga, millega saavad liituda ka need ettevõtted, kes seni pole kaitse-alaste hangetega tegelenud.
Oleme kokku leppinud, et jätkame töötasandil eesmärgiga sõnastada koostöösuunad viies võimalikus valdkonnas. Kõigepealt riigi kaitsehangetest lähtuv vastuostude süsteem, mille kohaselt tekib välisfirmadel Eesti riigilt saadud suuremate hangete korral kohustus osta Eesti ettevõtete tooteid.
Teiseks suunaks on kaitsealase teadus-arendustegevuse kommertsialiseerumine, ehk kuidas Eesti ettevõtjate ja teadurite ideid toodeteks muuta. Kolmandaks suunaks on Eesti ettevõtete osalemine NATO ja Euroopa Liidu relvastus- ja varustushangetel.
Neljandaks Eesti kaitseväe hangete-alase informatsiooni vahetamine ja koostöö süvendamine ja viiendaks kaitsetööstuse alase rahvusvahelise koostöö süvendamine. Loodame lähima kuuaja jooksul jõuda siin konkreetse koostööleppeni.
Kas USA uus president ja NATO tulevane peasekretär suudavad Venemaa
poliitilisi ambitsioone taltsutada? Mida NATO üldse Venemaalt ootab?
Venemaa tulevik on Venemaa enda kätes. Eesti ja meie NATO liitlased, sealhulgas ka USA, peame veendunult seisma oma väärtuste eest ning näitama, et oleme ühtsed, tõsiseltvõetavad, et meie julgeolek on jagamatu ja et me suudame välja kanda selle vastutuse, mille oleme ise endale erinevate globaalsete probleemide lahendamisele asudes, võtnud. Peame olema järjekindlad.
Venemaa on meie naaber. Mitte ainult Eesti, vaid ka USA naaber. Ärme unusta, et meie huvides on, et Venemaa oleks stabiilne ja tõsine partner, kellega on võimalik ühiste probleemide osas läbi rääkida ning kellega sõlmitud kokkulepped peavad.
NATO tippkohtumisel otsustasime, et NATO-Vene partnerlust tuleb jätkata – meil on ühised julgeolekuhuvid Afganistanis, oleme mõlemad huvitatud efektiivsest relvastuskontrollist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamisest. Need on reaalsed, käegakatsutavad probleemid, mille osas tasub edasi töötada. Oluline on endale mitte tekitada illusioone ning käituda eesmärgipäraselt.
NATO uus taanlastest peasekretär Rasmussen on Eestile hea valik?
Oleme valikuga väga rahul. Taani on ka seni olnud Eesti üks olulisemaid kaitsekoostööalased partnereid ning Taani peaministri asumine NATO peasekretäriks on väga hea uudis.
