Uuringu tellinud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tõdes, et vaatamata kodulehtede üldarvu iga-aastasele püsivale tõusule, on nende kasv tehnoloogia ja infoühiskonna arengute taustal jäänud tagasihoidlikuks. Näiteks 2001. aastal oli 35 protsendil internetiühendusega ettevõtetest veebis oma koduleht ning kaheksa aastaga on see näitaja tõusnud vaid 25 protsenti.

"Kodulehtede loomise passiivsus on mõneti märgiks sellest, et ettevõtted, eelkõige pisemad ja väiksema käibega firmad, ei ole mõistnud interneti kui turundus- ja müügikanali tähtsust," kommenteeris uuringu tulemusi ministeeriumi infotehnoloogia nõunik Mait Heidelberg.

Tema sõnul näitavad samal ajal kahe viimase aasta uuringu tulemused kasvu nende ettevõtete seas, kes soovivad kodulehe vahendusel oma tooteid ja teenuseid müüma hakata. "Seega võib siin siiski oodata tulevikus teatavat läbimurret," lisas Heidelberg.

Samal ajal näitavad uuringu tulemused, et ID-kaardi kasutamine on pidevalt kasvanud alates 2005. aastast. Kui 2005. aastal kasutas ID-kaarti elektroonseks tuvastamiseks kaks protsenti ning digitaalseks allkirjastamiseks vaid üks protsent ettevõtetest, siis praeguseks on näitaja nii isikutuvastuse kui allkirjastamisel tõusnud peaaegu 30 protsendini.

2009. aasta alguses kasutas ID-kaarti elektroonseks isikutuvastuseks 27 ning digiallkirja andmiseks 29 protsenti Eesti ettevõtetest.

"Usun, et selle kolmandiku ettevõtete jaoks, kes juba praegu elektroonilist isikutuvastust ning digiallkirjastamist kasutavad, on asjaajamine muutunud kiiremaks ja paindlikumaks. Mis veel tähtsam, ID-kaardiga isikutuvastus on oluline turvalisuse tagatis," kommenteeris Heidelberg.

ID-kaarti kasutavad eelkõige suuremad ettevõtted, mille aastakäive ületab 10 miljonit krooni. Piirkonniti kasutatakse ID-kaarti kõige enam Põhja-Eestis.

Alates 2005. aastast analüüsib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium TNS Emori uuringus "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine Eesti ettevõtetes" ka ettevõtjate rahulolu riigi poolt pakutavate e-teenustega, ID-kaardiga isiku tuvastamist ning turvameetmete kasutamist.

2009. aasta uuringu valimisse kuulus 528 ettevõtet, millest 502 firmal on vähemalt üks arvuti. Ministeeriumi tellimusel uuritakse elektroonilise isikutuvastuse ning digitaalse allkirjastamise kasutamist ettevõtetes taas järgmisel aastal ning seda uuringut rahastatakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest.