Arusaadaval kombel ei rõõmustanud tööandjad põrmugi haigusraha maksmise kohustuse üle, sest enamikul juhtudel on inimesed üle nädala haiged harva, nädalase tõve korral aga vabaneb haigekassa hüvitamiskohustusest täielikult, jagades oma senised kohustused ära töövõtja ja tööandja vahel.

Plaan hakata nõudma kohustuslikku kindlustust, mille makset tasub tööandja, ajab ettevõtted aga juba tagajalgadele, sest omalt poolt ei paku riik vastu mitte midagi – kõne alla tuleks näiteks sotsiaalmaksu vähendamine. Olukord, kus ettevõte maksab sotsiaalmaksu täie rauaga, hüvitab haiguspäevad ja veel ka lauskindlustab kogu töötajaskonna, võib osutuda niigi majandusraskustes ettevõtetele surmahoobiks.

Kuivõrd plaani kohaselt põhineb uus süsteem erakindlustusel, saab sellel olla vaid üks asjast tõeliselt huvitatud pool: nimelt kindlustusfirmad. Lauskindlustuse korral on kasum garanteeritud, sest väljamakseid teha ei tule massiliselt. Kindlustussummade diferentseerimine on kindlasti vajalik, sest tööõnnetuste tõenäosus on professiooniti väga erinev.

Riik soovib oma kohustused tööandja kaela lükata põhjusel, et tööõnnetuste ja kutsehaiguste ravikulud tuleb praeguses ravikindlustussüsteemis hüvitada sajaprotsendiliselt. Süsteem on toiminud puudulikult, aga seda nimelt riigi saamatuse tõttu – Euroopa Liiduga liitudes antud lubadust vastav seadus välja töötada pole täita suudetud.