Copterline`i tragöödias hukkunud tüdruku kallis viiul
„Sul vihmavarju ei olegi!” on Liisa ema just hüüdnud.
Liisa viipab. Ei ole. On ainult viiul ja kott.
Klienditeenindaja Kaspar Reili, ontlikult valge särgi ja tumedate viigipükstega, tõmbab halva ilma tõttu jope selga ja astub tüdrukutele vastu.
„Andke palun oma viiul!” naeratab Kaspar Liisale. „See läheb pagasiruumi.”
Ega seal äkki midagi ei juhtu?” on Liisa murelik.
Kaspar rahustab, et paneb viiuli kõige peale ja ei juhtu sellega midagi.
Veerand tundi hiljem kaob kopter Naissaare juures silmist ja vajub koos 14 inimesega meresügavusse.
Kui viiul restauraator Aaro Altpere kätte jõudis, olid liimitud detailid kõik lahti ligunenud. Viiul on olnud kolm päeva kopteri pagasiruumis vee all, 40 meetri sügavusel neljakraadises vees. Pill on 54 või 55 tükiks. Varem paindes olnud detailid on vormist välja läinud.
Aaro Altpere on Eesti parimaid pillimeistreid, aga selle viiuliga ta mässama ei hakanud.
