Vägivalla vastu viimse kohtupäeva hirmuga?

Inimene on sotsiaalne olend, kes oma käitumises järgib eeskujusid. Jälgime teisi ja käitume nende sarnaselt. Ühist väärtushinnangute kogumit, mis keelab näiteks varastada või teiste nähes ennast kergendada, nimetatakse kultuuriks.

Kui haridusminister isiklikult õigustab koolidirektorit, kes õpilast sigaretiga kõrvetades piinab, siis, jumala eest, miks imestate koolivägivalla üle? Või koolitulistamiste üle Soomes?

Meenutagem Ilmar Raagi filmi „Klass“. Selle taustal: mis uudis see on, et Kiilis peksis 15-aastane poiss neli aastat nooremat koolivenda? See on tavaline vägivald nõrgema kallal. See on eesti rahva komme.

Kahtlemata mahub häid lambaid ühte lauta rohkem. Arvan, et praeguses olukorras tuleks riigil rõhuda religiooni peale, sest viimase kohtupäeva hirmust tulenev sisemine enesekontroll on kõige tõhusam distsipliin.

Kristluse viga on kannatuse idealiseerimine. Pööra aga teine põsk ette. Kaua võib? Islamile kui sisuliselt moderniseeritud kristlusele ei saa midagi ette heita. Seal ei nõuta ka lõputut andestamist.

Vanamoodsa inimesena soovitaksin eestlastel ehk Taara tammikute poole vaadata, aga kui see tundub tobe, siis ehk hinduism, taoism?