Eestlased pooldavad digitaalset terviselugu

TNS Emori kaks läbiviidud tervishoiualast uuringut näitavad, et nii arstid kui patsiendid suhtuvad sel sügisel käivituvasse digitaalsesse terviselukku valdavalt pooldavalt ning digiloo kasutuselevõttu pooldab pea kolmveerand sellest kuulnud elanikest.

Digiloost on kuulnud 97 protsenti arstidest ning 57 protsenti elanikest ning 71 protsenti digiloost kuulnud inimestest pooldab digiloo kasutuselevõttu.

Eesti E-tervise Sihtasutuse juhi Madis Tiigi sõnul alustavad raviasutused juba lähikuudel patsientide esimeste terviseandmete saatmist digilukku ning järgmise viie aasta jooksul muutuvad Eestis elektrooniliseks kõik meditsiinis kasutatavad dokumendid.

“See on Eesti tervishoius väga suur edasiminek, sest paraneb nii ravikvaliteet kui inimeste teadlikkus oma tervisest,” lisas ta.

Tiik kinnitas, et digilool on kõrgeima tasemega turvalahendus ning erinevalt paberkandjail meditsiinidokumentidest saab patsient digiloost igal ajal kontrollida, kes tema terviseandmeid on vaadanud.

“Uuringust selgus, et peamised põhjused, miks digilugu peljatakse, on süsteemi võimalik ebaturvalisus ning privaatsuse kadumine,” ütles ta. “Digilugu hoopiski suurendab patsiendi privaatsust, kuna andmeid võib süsteemist vaadata vaid tema raviarst ning selle vastu eksinuid karistatakse. Samuti saab patsient soovi korral oma terviseandmed sulgeda.”

Digiloo kasutuslevõttu pooldab 77 protsenti arstidest. Digiloo peamiseks eeliseks peavad arstid seda, et selle käivitumisel on kõik patsiendi uuringud ja konsultatsioonid kättesaadavad ühest kohast, olenemata sellest, kus raviasutuses inimene arsti juures käis.

Olulisemate ohtudena nimetasid arstid ajamahukust, mida info sisestamine ning süsteemist kättesaamine esialgu võib kaasa tuua, samuti süsteemi vähest töökindlust näiteks elektri kadumise korral.

Tänavu juunis läbiviidud üle-eestilistes uuringutes osales kokku 1001 Eesti elanikku ning 350 arsti.

Digiloost olid teadlikumad eestlased ning kõrgemalt haritud inimesed.

Tiigi sõnul tasuks igaühel lugeda Eesti e-tervise projektide kohta uuest www.digilugu.ee infoportaalist, et saada parem ülevaade selle käivitumisel patsiendile kaasnevatest võimalustest ning õigustest.

Alates septembrist avaneb veebiväravas võimalus logida ID-kaardiga patsiendiportaali, kust igaüks saab vaadata oma terviseandmeid, vaadata uuringute tulemusi ning kontrollida, kes on tema terviseinfoga tutvunud.

“On oluline rõhutada, et terviseandmed hakkavad digilukku kogunema järk-järgult. Seega ei tasu oodata, et kohe septembri algusest on kõik andmed digiloos nähtavad,” sõnas Tiik.

Paralleelselt digilooga hakkavad sügisel tööle veel kolm uut e-tervise teenust: e-retsept, digiregistratuur ja digipilt.

Eesti e-tervise projekte rahastatakse Euroopa Liidu struktuurfondidest. Kokku on e-tervise seaduse eelnõu valmimiseks ning nelja e-tervise projekti elluviimiseks kavandatud 36 miljonit krooni.

Digitaalse terviseloo tehnilise lahenduse töötas välja tehnoloogiafirma Hewlett-Packard, mis on loonud tervishoiuvaldkonna infotehnoloogilisi rakendusi Suurbritannias, Hispaanias, Austrias, Iirimaal ning ka Leedus.

Ka kuulus Eesti digitaalse terviseloo infotehnoloogilise lahenduse väljatöötajate ringi ka Microlink Eesti.