Ta ei vahetanud naist seksika ilmatibi vastu, ei kolinud Monacosse ega Marbellasse. Ei soiu, et Eesti on väike, väiklane ja tatise kliimaga. Ta spondeerib aastaid aateliselt rahvuslasi. Tal pole võimsat merekaatrit ega isegi edevat sportautot. Selle asemel armastab ta oma kabinetist juba poolest päevast lahkuda, et künda traktoriga isiklikku kartulipõldu.

Välisest tagasihoidlikkusest hoolimata määras Vello Kunman 2006. aastal endale oma äridest 122 miljonit krooni dividende. See on rohkem kui Oliver Kruuda ja Urmas Sõõrumaa kokku. Nii purustas Silikaat Grupi omanik Eesti senise dividendirekordi hoobilt 44 miljoni krooniga. Vürtsi lisab, et ka tema naine ja kolm tütart said igaüks kolm miljonit krooni dividende.

Kunmani firmade teeneid ja kaupu kasutavad iga päev kümned tuhanded inimesed. Tema ärihuvid ulatuvad Tallinna ühest suurimast ostuparadiisist tellisetehaseni ja parfüümiimpordist piimakarjani. Kunmani tütarfirma luba küsib isegi kaitsevägi, et mängida sõjamänge ettevõtte majandatavas Männiku karjääris.

Seejuures on elektrotehniku haridusega Kunman ise osanud varju hoida, et mitte öelda nähtamatuks jääda. Dividendirekord oli tegelikult esimene kord, kui 56aastane ettevõtja tõusis tähelepanu keskmesse. Teadaolevalt on ta 15 aasta jooksul andnud pressile vaid ühe (!) kommentaari ja sedagi e-posti teel. Nii madal profiil võrreldes tema suurte saavutustega on sooritus omaette.

Kuidas portreteerida meest, kes ise endast midagi ei räägi ja kellest teised ei tea või ei taha rääkida? “Te ajate meid omavahel tülli, kui ma väga jutukas olen. Ta ei taha, et temast räägitaks,” kostab kohtunik Leo Kunman, üks pere kolmest vennast ja ainus, kes ei teosta end ettevõtluses.

“Ta ei ole selles küsimuses üldse pahatahtlik. Selle perekonna iseloom on kinnine,” lisab Kunmani kauaaegne tuttav ja kaastööline Jaak Saarniit. “Kes on edev, on edev. Aga Vello stiil on lihtsalt selline, et teeb asjad ära, ta ei trügi ette. Juba TPI esimesel kursusel oli tal auto, aga ta ei uhkeldanud sellega,” toob ülikooli grupivend Aivo Liksor näite.

Kui teiste uuskapitalistide nimekaardil oli juba 90. aastate algul kirjas manager, president või mõni muu peen nimetus, siis Kunmani tiitel oli ühemõtteline — omanik.

Oma käekirjale jääb ta truuks ka Ekspressi puhul. “Vello Kunman tänab osutatud tähelepanu eest ja au eest olla üheks väljavalituks, kuid keeldub Teie ettepanekust,” teatab assistent elektronkirjaga intervjuust äraütlemisest. Omanik ei luba isegi endale helistada, et asja arutada.