Veebiväravas on võimalus ID-kaardiga siseneda patsiendiportaali, kust igaüks saab vaadata oma terviseandmeid, panna arsti juurde aega kinni, vaadata uuringute tulemusi ning kontrollida, kes on tema terviseinfoga tutvunud.

Eesti e-tervise sihtasutuse juhi Madis Tiigi sõnul peaks uus veebivärav andma vastused kõikidele e-tervist puudutavatele küsimustele.

“Kuigi digilugu käivitub alles septembris, avasime veebilehe juba praegu, et inimestel oleks suve jooksul võimalus tutvuda kehtima hakkava uue tervishoiukorraldusega,” märkis Tiik.

“1. septembrist hakkavad arstid digilukku saatma kõikide oma patsientide terviseandmeid, tehes seeläbi nii teistele arstidele kui patsiendiportaali kaudu ka patsientidele endile kättesaadavaks kogu tema kohta käiva terviseinfo, olenemata sellest, kus inimene arsti juures käis,” selgitas Tiik.

Veebiväravast leiab infot digiloo teenuste, patsiendi õiguste, kogutavate andmete ning süsteemi turvalisuse kohta. Kui praegu on veebivärava peamiseks ülesandeks e-tervise teemalist infot anda, siis alates septembrist avaneb lehekülje kaudu ka igaühel võimalus ID-kaardiga patsiendiportaali siseneda.

“Digilugu tõstab kindlasti inimeste teadlikkust oma tervisest, kuna patsiendiportaali kaudu saab igaüks ID-kaardiga sisse logides igal ajal oma terviseinfoga tutvuda — vaadata talle pandud diagnoose, arstivisiite, tehtud uuringute tulemusi ning saada infot väljakirjutatud ravimite kohta,” rääkis Tiik.

“Kui praegu puudub patsiendil ülevaade, kes tema paberkandjal tervisekaardiga raviasutuses tutvub, siis digiloos jääb igast andmevaatamisest ja -muutmisest jälg, mis on patsiendiportaali kaudu nähtav ka inimesele endale,” lisas ta.

Samuti on sügisel avatavas patsiendiportaalis võimalik teha avaldusi ning valida endale volitusisikuid näiteks retseptiravimi väljaostmiseks. “Kui inimene on portaalis ära märkinud, et ta pole näiteks usuliste veendumiste tõttu nõus vereülekandega, siis tema tahte arvestamine on arstile kohustuslik,” kinnitas Tiik. Ka saab portaalis anda nõusolekut organidoonorluseks ning oma keha surmajärgseks loovutamiseks õppe- ja teadustööks.

Paralleelselt digilooga hakkavad sügisel tööle veel kolm uut e-tervise teenust: e-retsept, digiregistratuur ja digipilt.

Eesti e-tervise projekte rahastatakse Euroopa Liidu struktuurfondidest. Kokku on e-tervise seaduse eelnõu valmimiseks ning nelja e-tervise projekti elluviimiseks kavandatud 36 miljonit krooni.