Samuti ei pruugi tõepõhja all olla juttudel, nagu oleks 23. augustil 1939. a sõlmitud Ribbentropi-Molotovi pakti sunnil toodud siia NSV Liidu baasid. Pigem vastupidi.

Kahju, et ajalooline tõde on jäänud ajaloolaste pärusmaaks. Leiba saavad nad ju teadagi riigivalitsejatelt ja kui võim muutub, nii muutub ka ajalugu. Tegelikku tõde aga teab rahvas.

Ja rahvas teab ammustest aegadest, et Eesti piir käib vastu Uurali mägesid. Sellest räägivad rahvalauludki. Möödunud sajandite teisel pool Uurale käinud Eesti, aga eriti Soome keeleteadlased on veenvalt tõestanud, et keelesugulust arvestades võiks piiri tõmmata Sajaanideni — kui mitte Vaikse ookeanini.

Seetõttu pole midagi imestada, et üle saja tuhande eestlase XIX sajandi lõpus oma etnilisele kodumaale välja rändas ja, nagu me hiljutisest Merle Karusoo Naani-näidendist teame, jõudiski neist osa Vaikse ookeanini. Vaevalt neid ilma piiritajuta nii palju oleks olnud!

Unistus Vaiksest ookeanist ja seal jalgade pesemisest võis inspireerida Gustav Naani vanemate kõrval Juhan Viidingutki, kes luules arvas selle ookeani lähemal olevat kui Soome. Rääkimata praegusest Venemaa tipp-poliitikust ja Eesti sõbrast Vladimir Žirinovskist, kes on soovinud võimule tulles eestlasi taas ajaloolisele kodumaale aidata.

Seega võiks Ribbentropi-Molotovi paktis näha eestlase rehepaplikku kavalust taastada ajalooline õiglus, sest kuhu eestlase jalg on astunud ja eestlase verd valatud, seda maad võib eestlane pidada enda omaks. Pole midagi teha, see on eestlasele kui mõttelt impeeriumirahvale — vaadake kas või soome-ugri keelte leviku kaarti! — lausa emapiimaga kaasa antud.

Soome-ugri maailmas on üldteada 1937/1938. aastal kahjutuks tehtud nõukogude tšekistide soome-ugri vandenõu, mis rääkis Suur-Soome ja Suur-Eesti ideest. Kahju! Palju tublisid meie inimesi lasti maha, osa aga pääses pakku, näiteks keeleteadlased Julius Mägiste ja Julius Mark, aga ka suursaadik Aadu Birk. Siiski, kõige salajasemad Eesti spioonid jäid puutumata, näiteks Soome eksiilvalitsuse juht Otto-Ville Kuusinen või mordvalasest NSV Liidu välisminister Vjatšeslav Molotov.

Peale Ribbentrop-Molotovi sõlmimist oli selge, et tuleb tegutseda. Sellist ajaloolist hetke, et väikerahval avaneb võimalus paisuda võimsaks suurriigiks, ei saanud ometi käest lasta. Vahepeal okupeeritud alad lihtsalt tuli tagasi võtta! Edasist juba teate: Eesti poliittehnoloogide ja lobistide töö tulemusena hakkas NSV Liidu töörahvas häälekalt nõudma vaevaga üles ehitatud liitriigi liitumist Eesti Vabariigiga. Suurimad väljaastumised olid 1940. a 22. juunil ja augusti alguses.