Et Vatikani sõnum oleks selgemast selgem, tõlkis agentuur Reuters ajakirjanik Philip Pullella Girotti öeldu varmalt ka piibli keelde: „Sa ei tohi saastada keskkonda. Sa pead hoiduma geneetilistest manipulatsioonidest.“ Sellele järgnes ametlik selgitus uudisteportaalis CWN (
Catholic World News
), et tegelikult ei olnud peapiiskopi eesmärk revideerida piibli kümmet käsku, vaid lihtsalt osutada „sotsiaalsete pattude uutele vormidele“.

Algselt Vatikani ametlikule väljaandele L’Osservatore Romano antud ja sealt uudisruumi levinud intervjuus ütles Girotti, et geneetilised eksperimendid ja manipulatsioonid, mille tulemusi on raske ennustada, on vastuolus inimloomuse kõige sügavamate põhimõtetega, ning tõstis kaasaegse needusena esile ka keskkonnaohud. Lisaks mõistis Girotti hukka narkootikumikaubanduse ja majandusliku ebavõrdsuse, mis teeb rikkad üha rikkamaks ja vaesed aina vaesemaks.

Kokkuvõttes tõdes Reutersi ajakirjanik Girotti seisukohtadele viidates, et Vatikan on paavst Benedictuse ja tema eelkäija Paavst Johannes Pauluse ajal muutunud progressiivselt roheliseks.

Paavst Bendictuse enda „roheliseks“ muutumisest kõneleb näiteks tema uusaastapöördumine „Inimeste perekond, rahu kogukond“ 1. jaanuaril 2008, milles ta ütleb, et Maa ja selle keskkond on meie ühine kodu, mille Looja on usaldanud inimestele, et „need seda kaitseksid ja vastutustundlikult hariksid“. Samas tuletas paavst meelde, et Jumala ülim kätetöö on inimene, ja kui loodust tuleb kaitsta, siis selle nimel, et see jääks püsima inimestele ka tulevikus.

Seetõttu on ehk arusaadav, miks Vatikan ja ka muud konfessioonid on võtnud palju valjuhäälsemalt sõna abordi, kloonimise ja geneetiliste eksperimentide vastu, mis looduse krooni ohustavad. Siiski pole selle põhjuseks mitte niivõrd soov inimest kaitsta, kuivõrd tõsiasi, et „inimmaterjaliga“ eksperimenteerides kõigutab inimene Jumala positsiooni ja sellega ka usku temasse. Inimene teeb lubamatult seda, mis kleeruse arvates on vaid Jumala ülesanne. Nõnda ei paista kiriku soov inimest kaitsta kuigi siiras, pigem on see võimu küsimus.

Viimast näib kinnitavat ka kardinal Giacomo Biffi sõnum täpselt aasta tagasi 1. märtsil 2007, kui ta saatis avalikult papirappa kõik need ühiskonna esindajad, kes muretsevad looduse, loomade ja inimese pärast, ning sel lihtsalt põhjusel, et nad kannavad õpetusi, mis ei tugine Kristusele. Aktiivne antikristluse uurija kardinal Biffi teatas, et uued antikristused ilmutavad end kui patsifistid, taimetoitlased, keskkonna- ja loomakaitsjad ning oikumeenikud, see tähendab need, kelle eesmärk on eri konfessioone ühendada. Biffi sõnul pole antikristus mitte mingisugune seitsmepealine koletis, vaid ta elutseb meie keskel prominentsete ja sarmikate filantroopidena, kes muretsevad inimõiguste ja keskkonna pärast. Nende kõikide õpeuste eesmärk on kardinali sõnul lahjendada Jumala sõnumit ja hävitada usk Kristusesse.

Niisiis polegi kristlik Vatikan nii väga mures looduse ja inimese pärast, kuivõrd kiriku mõju vähenemise pärast. Seda väljendas väga selgelt ka patukahetsusameti regent Girotti, kes muude „ühiskondlike pattude“ kõrval tõi välja ka tõsiasja, et itaallased käivad üha vähem pihtimas. Girotti osutas Milano Katoliku Ülikooli uurimusele, mille kohaselt 60% Itaalia katoliiklastest on loobunud pihitoolil käimisest ja 20% leiab, et on väga ebamugav rääkida teisele isikule oma pattudest. 30% Itaalia katoliiklastest on aga veendunud, et nende ja Jumala vahele ei ole vaja mingeid preestritest vahemehi.

Jättes preestritest vahemehed ja nende tõlgendused kõrvale, tuleb meil ilmselt endal otsustada, kas Jumal ise oli „roheline“ või mitte. Lugedes Vana Testamendi kirjeldust maailma loomisest, kaldun arvama, et Jumal oli seda tehes vägagi loodusesõbralik. Sest kui ta seda polnuks, siis oleks ta ju jätnud maailma tühjaks ja paljaks nii nagu ta selle esimesel päeval lõi. Aga ei, Jumal rassis edasi tööd teha ja nii otsustas ta kolmandal päeval, et tühjast ja kõledast maast „tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed ja viljapuud“. Neljandal päeval lõi ta taevalaotuse ja valguse, viiendal mereloomad ja linnud, kuuendal kõik muud loomad ja inimese. Kokkuvõttes leidis ta, et kõik, mis ta oli teinud, „see oli väga hea“. Veelgi enam, ta lõi ka lummava Edeni aia rohkete viljapuude ja hõrgutistega, kuhu ta inimese elama pani.

Ei ole mina enne kuulnud, et üks looduse vaenlane oleks aedu rajanud, ja veel nõnda suure hoole ja armastusega. Nii on võib-olla õigus neil 30 protsendil, kes leiavad, et mingeid vahemehi looja ja inimese vahel polegi vaja. Vahemehed tekitavad segadust ja teevad keeruliseks ka kõige lihtsamad asjad, nagu seda on vajadus hoida ja kaitsta loodust.