Briti ajalehe The Independent teatel tunnistas Saksa liidupäeva saadik Ernst-Reinhard Beck, et Raudrist on Teise maailmasõja „terrori ja hirmu” embleem, kuid tänapäeval võiks see orden olla „abistamise ja solidaarsuse” sümbol osalemise eest Balkanil ja Afganistanis.

Beck lisas, et kampaaniates osalenud sõdurid on oma „julguse ja teenete” eest Raudristi ära teeninud. Tema sõnul on Saksa relvajõududes väga palju sõdureid, kes tahaksid Raudristi taasennistamist. Eelmisel aastal koguti selle aumärgi taastamiseks üle 5000 allkirja.

Raudristi vastased aga seostavad seda aumärki natsismiga. Nad tuletavad meelde, et Hitler on nimetab päeva, mil (Esimese maailmasõja ajal läänerindel) talle omistati Raudrist oma elu kõige õnnelikumaks päevaks. Fotodel on füürerit harva näha ilma selle kõrge aumärgita.

Raudristi hakati välja andma 1813. aastal Preisi kuninga Friedrich Wilhelm III ajal, millega autasustati sõdade ajal vapralt võidelnuid. Pärast 1945. aastat pole Raudristi enam välja antud.