Võit Venemaa üle tõi vabaduse

Vabadussõda aastatel 1918-20 andis meile oma riigi. Ilma toonase võiduta Venemaa üle ei tähistaks me nüüd Eesti Vabariigi 90. aastapäeva.

Novembri lõpul möödub Vabadussõja algusest juba 90 aastat. Kuigi elus pole enam ühtki selles sõjas osalenut, ei ole Vabadussõda pelgalt üks lehekülg aegade raamatus. Ilma võiduka Vabadussõjata poleks iseseisvat Eesti riiki. Ja see sõda on ühtlasi ainuke, mille me oleme võitnud.

Vabadussõja algus tõotas kõike muud kui võitu, millesse uskusid siis vaid vähesed — et kus sa suure Vene vastu ikka saad, Tartu juba nende käes ja Tallinastki pole nad enam kaugel. Esimeste hulgas tõusid relvile kooliõpilased, kes omakorda innustasid vanemaid ja kartlikumaid mehi. Ja kui detsembri keskel 1918 jõudsid Eesti rannikuvetesse Briti sõjalaevad ning jaanuaris 1919 saabusid rindele valgetes talveriietes bravuurikad Soome vabatahtlikud, siis süttis eestlastegi lootusesäde heleda leegina põlema.

Rinne hakkas tagasi ida suunas veerema ja enam ei peatanud seda miski. Jaanuarikuu jooksul vabastati Tapa, Tartu ja Narva ning veebruaris Võru ja Valga. Sellega olid võõrväed Eestist välja löödud ning pingutustele vaatamata ei õnnestunud neil enam Eestisse tungida.

Sõda aga käis edasi. Märtsis ründasid venelased suure ülekaaluga Eesti kaitseliine, kuid läbi murda ei õnnestunud. Läks hoopis vastupidi, eestlased tungisid Venemaale. Mai lõpul vallutati Pihkva, 13. juunil aga langesid meie vägede kätte juba Kroonlinna eelkindlustused. Lahingud idarindel kestsid sügiseni 1919. Eesti väed tungisid ka Põhja-Lätisse, kus 19-23. juunil toimunud Võnnu lahingus purustati baltisaksa Landeswehr ja võimule aidati seaduslik Läti valitsus.

Vabadussõja lahingud lõppesid ametlikult 3. jaanuaril 1920, kui jõustus relvarahu.

Loe Ekspressist Kuperjanovi viimastest hetkedest