23 miljoni eest kokaiini toojad pääsesid kergelt

Pronksiöö mässu varjus Eestisse ülisuures koguses kokaiini smugeldanud mehed pääsesid kokkuleppel prokuröriga vähem kui kaheaastase reaalse vangistusega, kuigi seadus lubaks nad vangi saata kuni 15 aastaks.

Kohtu kinnitatud kokkuleppes nähakse nelja lätlase ja kahe leedulase karistuseks ette kuni seitse aastat vangistust, reaalselt peavad nad trellide taga veetma alla kahe aasta. Lisakaristuseks määrati kõigile kümneaastane Eestisse sissesõidu keeld, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eesti kohta ülisuurt kogust kokaiini smugeldanud meeste karistused muutuvad tagasihoidlikuks, kui võrrelda neid muude viimastel kuudel lahenduse saanud kohtuasjadega. Lätlaste-leedulaste 23 miljonit krooni väärt kokaiinipakiga võrreldes pisikoguste eest saatis kohus lihtsad tänavadiilerid, kes jäid vahele amfetamiinitablettidega, 80 grammi “valge hiinlasega” ning GHB ehk “korgijoogiga”, viieks aastaks trellide taha. Maakohtu otsusega samal päeval saatis kohus narkoärikad David Maisurjantsi ning Artur Golodovi kandma üle kümneaastast karistust (vastavalt 15 ja 11 aastat).

Kaks kuud tagasi saavutas Põhja prokuratuuri prokurör Ljudmila Tokar ringkonnakohtus süüdimõistva otsuse kolmele vene rahvusest noormehele, kelle valdusest leiti 16 grammi “valget hiinlast”. Mehed mõisteti kuueks aastaks trellide taha.

Küsimusele, kui piisavaks ta selliseid karistusi hindab, vastas riigiprokurör Helga Aadamsoo, et arvestades eeluurimisel tuvastatud asjaolusid, peab ta karistusi piisavaks. “Samuti on oluline karistuse vältimatus ja lahendini jõudmise kiirus.” Aadamsoo sõnul olid karistatud kõigest kullerid, kes pidid vedama narkootikume ühest riigist teise, ning uimastite Eestis müümine polnud nende ülesanne. “Kriminaalmenetluse käigus ei tuvastatud ja jäi teadmata narkokoguse saatja ja ka sihtriik ning saaja. Suure tõenäosusega oli Eesti vaid transiitmaa,” ütles ta.

Aadamsoo sõnul lähtuti karistuse taotlemisel kriminaalmenetluse käigus teatavaks saanud asjaoludest, kuid ei valgustanud neid asjaolusid täpsemalt. “Olulisel kohal olid ka kuriteo asjaolud, isikute konkreetne roll kuriteo toimepanemisel, varasema karistatuse puudumine ning narkootikumide kogus,” selgitas Aadamsoo. “Süüdimõistetud tegutsesid eelkõige tõeliste kasusaajate tööriistadena.”

Kullerid tabati suuroperatsioonil

Süüdistuse kohaselt üritasid kullerid 28. aprillil, kui peaaegu kogu Eesti politsei tegeles pronksimässu rahustamisega, tuua Kopli lahes seisnud Malta lippu kandvalt kalalaevalt kummipaadiga Eestisse 7,8-kilost kokaiinipakki, mille väärtus oleks tänaval olnud 23,4 miljonit krooni.

Kuid Eesti õiguskaitseorganid olid aktsiooniks valmis ning maksu- ja tolliameti narkotalituse ametnikud koostöös USA narkovastase võitluse agentuuriga DEA, Eesti politsei ja piirivalve ning Läti õiguskaitseorganitega pidasid narkokullerid järgmisel päeval Tallinna-Pärnu maanteel kinni.

Kõige karmimalt sai karistada 37-aastane Lätist pärit Valdis Antainis, kellele määrati seitsmeaastane vanglakaristus, millest ta peab ära istuma aasta ja üheksa kuud. Sama kaua peab reaalselt trellide taga olema Edgaras Antainis, kelle kogukaristuse ulatus oli kuus aastat.

Olegs Nemtcenkovs (37) nõustus kokkuleppel nelja-aastase vanglakaristusega, millest kohesele ärakandmisele kuulub ühe aasta ja kahe kuu pikkune vangistus. Artjoms Tišcenkovs (18) sai kohtuotsusega karistuseks nelja aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse, millest ta kandis kohe ära neli kuud ja 17 päeva.

Leedust pärit Audrius Îigas (33) ja Rolandas Zaveckas (42) nõustusid nelja-aastase vangistusega, millest kuulub kandmisele üks aasta ja kolm kuud vangistust.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines