Kaks presidenti: Kekkonen ja Mannerheim. Väinämöinen–Vanemuine, rahvaluule ja rahvuseepose „Kalevala“ peakangelane. „Kalevala“ tegelik autor Elias Lönnrot. Huvitav on see, et selles Kalev Kesküla, Harry Liivranna ja Siim Nestori esikahekümnes oli veel viis kirjanikku: Eino Leino, Pentti Saarikoski, Aino Kallas, Hella Wuolijoki ja Tove Jansson.

See näitab vist kirjanduse ja üldse kultuuri suurt rolli nii Soomes kui ka Eestis ja selle kinnituseks oli samas nimekirjas veel filmirežissöör Aki Kaurismäki, kolm arhitekti — Lindgren, Saarinen ja Vapaavuori — ja kolm muusikainimest: Friedrich Pacius, Kimmo Pohjonen ja Mikko Alatalo.

Kõige huvitavad mulle kui soomlasele olid nimekirja ülejäänud nimed: Soome-Eesti sillaehitaja Eva Lille, Eesti muusika tutvustaja ja väljaandja, plaadifirma Stupido Twins, raadioajakirjanik Tapani Ripatti ning varjunime taha peitu jäänud homokunsti ja subkultuuri maailmanimi Tom of Finland.

„Helsingin Sanomates“ oli paar-kolm päeva tagasi jutt, mille pealkiri oli ”Sinivalget elu”. Ajalehe toimetaja oli küsinud üheksa ”uussoomlase” ehk välismaalt Soome kolinud inimese käest, mis sõbiks nende arvates kõige paremini soomluse sümboliks. Vastused olid väga erinevad, aga väga huvitav oli, et kaheksa neist üheksast ütles: tema pere Soome iseseisvuspäeva kommete juurde kuulub telekast presidendi iseseisvuspäeva vastuvõtu jälgimine. Tõesti: väga suur osa soomlasi, ja — nagu artiklist selgub — ka suur osa ”uussoomlasi” jälgib telekast presidendi vastuvõttu.

Mulle on väidetud, et nõukogude ajal vaatasid neid saateid 6. detsembril ka paljud ka Põhja-Eestis. Ei tea täpselt, kui populaarne nende telesaadede vaatamine Eestis oli, aga seda tean kindlasti, et president Lennart Meri ja tema meeskonna eeskujuks olid nimelt Soome iseseisvuspäeva pidustused, kui aastal 1992 neid pidustusi ka Eestis organiseerima hakati. Ja mulle tundub, et ka Eesti telekanalid järgivad 24. veebruari programmides Soome eeskuju.

Aga mis veel peale presidendi vastuvõtu on ”uussoomlaste” jaoks Soome ja soomluse sümbolid? Eva Rootsist ütles, et savolaste rahvustoit kalakukko, kuna see on välismaalaste silmis puhas hullus, aga tegelikult täiesti mõistlik viis eri toiduaineid ühendada. Ghaffoori jaoks, kes kolis Soome Saudi Araabiast juba 27 aastat tagasi, tähendab soomlus sauna ja kepikõndi. Ghaffoor ütleb, et saunu on ka teistel rahvastel, aga ainult soomlased ehitavad saunu igale poole ka mujal maailmas, kus nad parasjagu viibivad.

Kongolase Kiotari jaoks tähendab soomlus Nokia mobiiltelefoni, aga palju huvitavamaid vastuseid andsid Lea Filipiinidelt ja Ana Venetsueelast: tuttmüts ja kaerapuder. Alguses Lea vihkas tuttmütsi, aga nüüd kannab ta sellist iga talv. Ana jälle sööb igal hommikul kaeraputru, mis Venetsueelas inimeste toiduks ei kõlbaks.

Aga mis vastaks soomlane ise? Küsisin kolme soomlase käest.

Esimene nendest on kaheksakümneaastane Annikki, endine keskmise suurusega talu perenaine, lesk, mees on tal surnud juba peaaegu kümme aastat tagasi. Tema mees oli Karjala evakko. Annikki kolm vanemat venda tegid sõja läbi: üks sai surma, teine tuli invalidina tagasi, ainult kolmas vend on saanud elada tervena. Annikki vastab: sinivalged küünlad.

6. detsembril ta põletab neid küünlaid, vaatab telekast neidsamu saateid, mida ta vaatab igal iseseisvuspäeval: Edvin Laine filmi Tuntematon sotilas („Tundmatu sõdur“), mis tehti Väinö Linna samanimelise romaani põhjal aastal 1955, iseseisvuspäeva paraadi ja muidugi otsesaadet presidendi vastuvõtust presidendilossis. Kui ta veel natuke järele mõtleb, siis tuleb talle meelde Eino Gröni ja Katri-Helena muusika ning see, et ta käis varem päeval koos oma tütrega kalmistul oma mehe ja sõjas langenud venna haual.

Viiekümneaastane Juhani, insener, elab Vantaas, töötab Espoos. Tal on naine ja kaks last. Juhani vastab: Juice Leskineni ja Eppu Normaali muusika, jäähoki, Lasse Viren, Mika Häkkinen ja Kimi Räikkönen. Kui tema naine teda tigeda pilguga vaatab, siis ta täiendab: suvila, Alvar Aalto lillevaas ja Sibeliuse muusika. Tema naine lisab: Marimekko. Kui tahan juba vestlust lõpetada, siis Juhani tunnistab, et ta ootab väga, et Renny Harlini suurfilm Mannerheimist saaks lõpuks valmis.

Kolmas soomlane, kellelt küsin sama küsimuse, on kakskümmend aastad vana Petri, Tampere ülikooli tudeng. Tema ütleb, et telekast presidendi vastuvõttu ta küll ei vaata, tal on hoopis plaanis sõpradega kõrtsi pidutsema minna. Võib-olla joovad nad sellel õhtul ainult soome õlut ja koskenkorva’t. Soome õlled on nagunii odavamad kui välismaa omad ja noortel on alati liiga vähe raha, seletab ta kiiresti. Petri jaoks on Soome ja soomluse sümbolid Nokia, saun, Räikkönen, Nightwish, HIM ja Lordi võit Eurovisioonil.