E-tervise küsimustele vastas Madis Tiik
mark, 15.11.2007 11:51
kas mina kui tavainimene saan kuskilt ligi oma haiguslugudele ja muule vajalikule?
Digiloole ligipääs luuakse läbi patsiendiportaali, kuhu saab alates 2008. aasta teisest poolest sisse logida ID-kaardi abil. Sealt saab vaadata ja muuta oma isikuandmeid (nt kontaktandmed) ning saab teha tahteavaldusi (määrata usaldusisikuid, määrata elundidoonorlusega seotud soove jne).
kodanik, 15.11.2007 14:13
Tere,
palun nimetage mulle 10 konkreetset teenust, mida mina kui kodanik antud projekti tulemusena kasutada saan ja palun andke taha ka konkreetsed kuupäevad, millal ma üht teist või kolmandat teenust tarbida saa.
ette tänades,
kodanik
Teenused, mida saab kasutada läbi digiloo:
Antud teenused käivituvad täies mahus 2009. aastal.
leelo, 15.11.2007 14:30
Kui minu terviseandmed sisestatakse andmebaasi, siis kes neid sealt vaadata saab? Kes kontrollib seda, et suvalised arstid minu andmeid ei hakka vaatama?
Terviseandmeid saab vaadata patsiendi raviarst(id). Raviarsti ja patsiendi seost kontrollib digiloo automaatne seiresüsteem. Digilool on ka logisüsteem, mis jätab jälje igast andmevaatamisest ehk patsient saab igal ajal kontrollida, kes tema terviseandmeid on vaadanud. Kahtluse korral, et kõrvalised isikud on põhjendamatult tema andmetega tutvunud, saab patsient kaebusega pöörduda e-tervise sihtasutuse või andmekaitseinspektsiooni poole. Lisaks jälgib infosüsteemi reaalajas automatiseeritud seire, mis alarmeerib süsteemi administraatorit kohe, kui patsiendi andmeid vaatab keegi teine kui temale määratud raviarst.
Kui raviarst siiski rikub seadust, siis on võimalikud sanktsioonid järgmised:
Küsimus ajakulust, 15.11.2007 20:50
Kui palju kulub ühe patsiendi dokumentatsiooni vormistamine arvutis keskmiselt (kirjutaja peab osavalt-väledalt liigutama masinakirjutana klahve) ja kas ei oleks mõistlikum, et arst üpigem mõtleks, kuivõrd tegutseks masinakirjutajana?
Kas masinakirja teeb arst kliendi juuresviibimise ajal ja tema ajast? Kui suur on kliendi keskmine viibimise aeg arsti juures perearsti, kui suur eriarsti puhul ja kui palju arvate, et masinakiri võtab aega kummalgi arstiliigil?
Esmalt meenutaksin seda, et ka täna on arstil oma tegevuse dokumenteerimise kohtustus ning enamik arste teeb seda juba praegu digitaalselt.
Eestis sellist võrdlevat ajakuluanalüüsi tehtud ei ole, kuid sarnaseid uuringuid on läbi viidud mujal maailmas. Näiteks Taani kogemus näitab, et kesmine pabersaatekirja käitlemisele kulunud aeg oli 8,5 minutit ja elektroonilise saatekirja puhul 6,3 minutit. Täpsemalt saab uuringuga tutvuda veebiaadressilt www.medcom.dk.
Kohe eelmise juurde, 15.11.2007 20:52
Kas nüüd ei kujune olukord sedasi, et nii meditsiiniõde kui arst klõbistavad arvutil kirjutada, vahivad monitori ning vaid hetkeks heidavad pilgu üle prilliklaaside kliendile? Küsimus ajajaotusest on õige — kas on tehtud uurimusi ja kalkulatsioone, vüõi on üksnes arvamused ja prognoosid. Oleks tõesti vajalik esitada praegu kindlate uurimiste põhjal tehtud arvud, et aasta hiljem saaks nende tõepära (või valetamist!) kontrollida.
Vaata palun eelmist vastust. Lisaks — digilugu võimaldab arstidel-õdedel kasutada süsteemi poolt eeltäidetud dokumente, mis vähendavad dokumenteerimisele kuluvat aega.
Mitu dokumenti, 15.11.2007 20:55
Ölege ometi konkreetset kaks asja: kõigepealt — kas siis kui algab e-lugu, on arstidel samast päevast keelatud paralleelselt kirjutada seda veneaegset ambulatoorset kaarti? Kui nad teevad aga mõlemat, siis on see juba päris põrgujama — siis kulub ju ainuüksi kirjatööle tükk maad enam aega.
Ning teine lugu: mida tehakse vanade kaartidega? Kas põletatakse ära, sest kes see viitsib siis enam neid ka veel lappida, tühipaljas ajakulu oleks. Nii et: lükake laud tühjaks: 2008.a. esimesest päevast põletage kõikide registratuuride paberkaardid ära ning olgu arvutid selleks ajaks töökorras. Kõrvalküsimusena: arvutite evitamine tuleb siis polikliinikutel endil kinni maksta, või võib klientidelt võtta n.ö. arvutivormistamise abiraha — seda loomulikult eriarstide puhul, kes teevad tükitööd.
Vastavalt Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja seonduvate seaduste muutmise seadusele (hetkel riigikogus läbinud esimese lugemise), on kõigil raviasutustel kohtustus alates 1. jaanuarist 2009 alustada digitaalsete terviseandmete edastamist. Samas, digitaalsetele dokumentidele minnakse üle järk-järgult viie aasta jooksul. Kõigepealt hakatakse edastama haigusjuhtude kokkuvõtteid ehk epikriise. See, kuidas raviasutus lahendab dokumenteerimise protsessi asutusesiseselt, sõltub raviasutusest endast.
Paberkandjal ambulatoorsed kaardid arhiveeritakse vastavalt seadusandlusele. Olemasolevad digitaalsed andmed on võimalik tulevikus osaliselt digilukku üle kanda. Milliseid andmeid ja mis mahus on mõistlik digilukku kanda, analüüsitakse hetkel käimasoleva riigihanke käigus.
Dokumenteerimise kohtustus on raviastustel ka täna ja vastavad kulud on kajastatud raviteenuse hinnas. Digiloo kasutuselevõtt ei muuda seda korda.
Aga venelaased…, 15.11.2007 20:58
Kui arst küll räägib eesti keelt, kuid ei suuda piisavalt kiirelt kirjutada eesti keeles arvutil, siis pikeneb tema aeg vajaliku materjali kirjutamisel kaks korda (mõõdetud-proovitud!), see aeg võetakse aga maha patsiendi ajast. Kuidas sellest üle saada? Ja mis siis saab, kui arvuti kõvaketas kõrbeb? Millised segadused üldse on võimalikud prognoosina? Millal täpselt kogu see uus jant käivitub? Min a ei arva, et see poleks progress, kuid ei arva ka, et ei tekiks tohutu segadus, sest arstid pole üldiselt IT lembesed eriti ega peagi seda olema.
Arsti keeleoskuse eest vastutab tööandja ehk raviasutus. Digilugu pakub võimaluse kasutada eeltäidetud dokumente, lihtsustades dokumenteerimist.
Digiloos olevaid andmeid hoitakse kahes eraldi asuvad keskserveris, mis tagab süsteemi töökindluse ja turvalisuse. Arsti arvuti on andmete sisestamiseks, mitte nende säilitamise kohaks. Arstid kasutavad juba täna raviasutuste lokaalseid infosüsteeme ning see ei muutu ka digiloo käivitamisega. Digilooga luuakse võimalus raviasutuste vaheliseks info liikumiseks ja kõikide oluliste meditsiinidokumentide ühtsed standardid.
Digilugu käivitub täies mahus 2009. aastal.
Paberikulu, 15.11.2007 20:59
Kui tehakse mingeid väljatrükke, siis kes maksab selle trükkimise paberikulu ja arvutitahma eest? Kas see võetakse meditsiiniõdede palgast maha? kellegi raha see ju ikka peab olema ja kõige parem viis oleks see meditsiiniüe palgast maha võtta.
Täna on igasuguste väljatrükkide tegemine raviasutuste kulu. Digiloo kasutuselevõtt toob tervisehoiuasutuste paberikulult kaasa suure kokkuhoiu. Täna tehakse ühe haigusjuhtumi kohta vahel kümneid dubleerivaid dokumente. Välja on arvutatud, et aastas tarbivad Eesti tervishoiuasutused 72 tonni paberit, mis teeb ligikaudu 24 miljonit krooni aastas ning kulutab 50% teenuseosutaja tööajast. Sellele lisanduvad veel posti- ja printimiskulud, mida digiloo kasutuselevõtuga saab tunduvalt vähendada. Lisainfot saab sotsiaalministeeriumi läbiviidud digiloo mõjuanalüüsist www.e-tervis.ee/images/etervise_moju_hinnang.pdf), mis annab ülevaate projektiga seotud kuludest ning tekkivast majanduslikust efektist.
Geenius Magnus Perli, 15.11.2007 21:01
2009.a. kuulutatakse häkkerite hulgas välja auhind 10 000 EEK, et nad tungiksid sisse ja teeksid väljatrüki kõigi Eesti Valitsuse istuvate ministrite haiguslugudest: seda nõuab ka avalik huvi meie juhtide tervise suhtes — sest tänini ei ole avaldatud rahvale andmeid, kes neist Seewaldis sees istunud, kes käinud Wismaris tilgutite all ja kas keegi pole järsku põdenud paljukordselt tripperit ning armastab süita Go-bussiga.
Enne digiloo kasutuselevõttu taotleb e-tervise sihtasutus delikaatsete isikuandmete töötlemise loa andmekaitseinspektsioonist. Digiloo turvalahendus minimaliseerib teie poolt kirjeldatud stsenaariumi elluviimist.
teemast, 15.11.2007 23:05
http://www.delfi.ee/news/eesti/ eesti_uudised/article.php?id=17373862&com=1
Terje, 15.11.2007 23:34
Tere,
Kuidas Hr. tiik suudab oma era-ärihuvid lahus hoida tööst, kus tuleb sageli langetada otsuseid med. lahenduste osas? Kas Hr. Tiik ei karda, et mingi hetk võib KAPO ta vastu huvi tundma hakata?
Aitähh
Tänan muretsemast. Ei karda!:)
Tiina, 16.11.2007 11:11
Tere,
Mul on küsimus, kas minul kui patsiendil on võimalik ka keelduda sellest, et minu tervise kohta andmeid digitaalselt hoitakse? VÕi pannakse kõigi kodanike kohta kohustuslikult andmed e-süsteemi? Minul näiteks hetkel puudub usk sellise süsteemi turvalisusesse.
Teine küsimus — Medicumil on selline süsteem juba välja töötatud, sh VÄGA mugav süsteem interneti teel arsti juurde registreerumiseks. Kas selle projekti raames tehti ka nendega koostööd või hakati jälle “Jalgratast leiutama”? Seda püsin puhtal huvi pärast, kuna näen väga palju projekte, kus raisatakse palju raha isetegemiseks samas kui koostööd tehes saaks palju väiksema summaga hakkama.
Vastavalt praegu riigikogus esimese lugemise läbinud Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja seonduvate seaduste muutmise seadusele, on raviasutused kohustatud alates 2009. aasta 1. jaanuarist patsiendite terviseandmeid digitaalselt edastama. Seega ei ole patsiendil õigust andmete digilukku saatmisest keelduda. Küll aga saab patsient oma terviseandmed digiloos sulgeda (väljaarvatud aegkriitilised andmed, kui inimene on eluohtlikus seisus). Sellise lahenduse pakkusid välja digiloo projekti eetikute töögrupp.
Digiloos loodavate rakenduste (sh digiregistratuuri) aluseks on parim olemasolev teadmine, mille põhjal luuakse originaaltarkvara.
kas, 16.11.2007 16:19
kas EKGde, EHHOde, HOLTERe jne aparaatide näidud saab ka arvutisse ülesse panna
Jah, tulevikus on kõiki nimetatud uuringute tulemusi võimalik digilukku lisada.
Tiinale, 16.11.2007 22:13
Eestis mindi seda teed, et patsiendi nõusolekut sissekande korral ei küsita. Küll võib patsient hiljem oma andmed sulgeda nii, et ükski arst neid enam ei näe.
Eriti tähtis on andmed sulgeda just perearsti ees!
Esimesed kaks lauset on õiged, kuid viimase seisukoha kommentaariks ütleks, et perearst on Eesti tervishoius patsiendi kõige lähedasem raviarst ning tema suhe patsiendiga võiks olla nii usalduslik, et tal on täielik ülevaade patsiendi tervisest.
tervitus meedikutest keelekandjatele, 16.11.2007 22:18
http://www.delfi.ee/news/majandus/ aripaev/article.php?id=17434070
intel, 18.11.2007 16:27
mul küsimus hr.Tiigile kus maakonnas ta perearstina kirjas on….mul jäi karp lahti kui kuulsin ,et minu perearst on Tiik..issand pole teda elus näinud..ainult mingid naised sebivad …
Endiselt Valga maakonnas. Hetkel olen aktiivsest ravitööst kõrvale jäänud ja minu nimistu patsientide eest hoolitseb noor ja tubli perearst.
Kes, 18.11.2007 17:20
annab (või müüb?) Arstidele tarkvara arvutis kasutamiseks ja kui palju ühes arvutis maksab perearsti arvuti tarkvara, kui palju eriarstile vajalik tarkvara?
Ega need ju ole koos, sest kogu meditsiini erialade mehhaaniline liitmine oleks ju mõttetu ajaraiskamine omaenda õige nurgakese otsinguil Desktopis peaks olema eriarstil vaid mõned ikoonid: näiteks kaartide nimekiri, diagnooside nimekiri, ravimite nimekiri, saatekirjad, ametikirjad, jms. Et nigu vajutad, on kaart ka klõpsti lahti. Kuid kui hambaarst ja proktoloog (lugejale — see arst, kelle ülesandeks suuaugu alumisest august toruga sisse vaadata hemorroidide piilumiseks!) Peavad sama kasutama, oleks juba pealtäha naljakas. Esimesel pole vaja pärakakasvajat kirja, teisel pole vaja hammastel auke loendada oma igapäevatöös. Ja küllap need erialad omavahel ka eriti tihti töiseid kirju ei vaheta. Milleks nende vahel ühtne arvutiblankett?
Eestis on kasutusel üle 20 erineva arstidele suunatud tarkvara. Millistel tingimustel see soetatud on, pole meile teada. Digiloo rakendamine ei too kaasa suuri muutusi arstide poolt praegu kasutatavate tarkvarade osas.
Arstide erialaseltside vahel jõuti kokkuleppele, et erialadevahelisi piiranguid ei ole vaja digiloos rakendada.
Esitage loetelu, 18.11.2007 17:23
Mitu riiki (loetelu juurde!) On täielikult oma meditsiinis läinud e-loole üle. Kui neid ei ole üle 5, siis miks ei ole? Kas USA on 100% Kas Soome, Rootsi ja Taani on 100% hõlmatud? Kui ei, siis miks? Miks ei katsetata e-lugu kõigepealt üliõpilaste peal nagu see peale katseloomi meditsiinis üldiselt on olnud kombeks. Kui üliõpilastel pole probleeme, siis võtta järgmiseks vanadekodud e-looga hõlma.
Kõik riigid liiguvad terviseandmete standardiseeritud vahetamise suunas. Kõige kaugemale on digiloole sarnaste arendustega jõutud Skandinaavias, kuid üleriigiliste lahenduste rakendamise takistuseks on olnud riigi administratiivne korraldus — tervishoiu eest vastutab kohalik omavalitsus ning seetõttu on kõik süsteemid täna juba digitaalsed, kuid maakonnakesksed ning üleriigilist süsteemi hetkel alles luuakse.
miks Eesti keeldus osalemisest, 18.11.2007 17:24
Hiljuti toimus mingi ülemaailma e-asjade võistlus, kuid Eesti häbenes selles oma e-haiguslooga esineda? Miks? Väidetavalt oli põhjus süsteemi äärmiselt piinlikus tasemes. Kas nii???
Digiloo näol on tegemist valmimisjärgus oleva teenusega ning seetõttu pole projekt ka konkurssidel esitamiseks küps. Samas on digilugu tutvustatud mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel ning huvi projekti vastu on suur.
Kes luges Eesti Ekspressist, 18.11.2007 17:26
eelmine nädal nalja Ansip ja anonüümsed küsimused internetis? See oli Ekspressi ekspertide arvamus e-haigusloo turvalisuse kohta täpselt.
Pean järele vaatama, mida selle all silmas peate.
Maimi, 18.11.2007 19:18
Tere,
Ja kahjuks hakkab olema nii, et üks arst ei hakka teise arsti diagnoosi ümber lükkama. Seega, teist arvamust nagu küsida polegi võimalik.
Vastupidi, täna on vaja teisese arvamuse küsimiseks esimese arsti käest saada haiguslugu koos uuringutulemustega. Digiloo rakendudes saab teisest arvamust küsida lihtsamini, ilma sellest esimest arsti teavitamata. Kuna uuringute ja haigusjuhu andmed on kättesaadavad digoloo vahendusel (teise arsti juurde pöördumisega saab tema endale raviarsti õigused ning seega ka ligipääsu teie digiloos olevatele andmetele).
?, 18.11.2007 23:14
Haigekassa süsteemis pole teatavasti võimalik anonüümselt arsti poole pöörduda, erapraksises on see aga võimalik,sest siin maksab tervishoiuteenuse eest patsient ise.
Anonüümselt on võimalik pöörduda ka mitmete nakkushaiguste kabinettide poole, anonüümne on ka viinaravi jne.
Ilmselt peab anonüümse pöördumise võimalus jääma alles ka digiloo korral, sest vastasel korral võib rääkida tervishoiuteenuse taseme kitsenemisest ja halvenemisest.
Kõikidel tervishoiuteenuse osutajatel on ka täna kohustus oma tegevust dokumenteerida (s.t. Arsti visiidi osa on visiidi käigus tekkiva informatsiooni ülestähendamine).
Digiloo projekti raames ei otsustata kindlate valdkondade anonüümsete kabinettide toimimise üle.
kaspar, 19.11.2007 10:47
Öelge palun mis kasu sellest digiloost üldse on?
Vt vastust kodanik, 15.11.2007 14:13 esitatud küsimusele.
haige, 19.11.2007 10:48
Kes garanteerib, et minu isiku- ja muud terviseandmed ei ole kättesaadavad võõrastele?
Tänasega võrreldes tähendab digiloo kasutuselevõtt terviseandmete lekkimise ohu olulist vähenemist. Sisuliselt puudub täna patsiendil kontroll selle üle, kes ja milleks kuskil raviasutuses tema andmeid vaatab — raviasutuste registratuuris on paberkandjal terviseandmed põhimõtteliselt kõigile antud asutuse meditsiinitöötajatele kättesaadavad ning nende põhjendatud või põhjendamata vaatamisest ei jää ühtegi jälge. Mõnes raviasutuses on terviseandmed küll juba digitaliseeritud, kuid seda, kes ja milleks neid vaatab, pidevalt ei jälgita.
Digilool on logisüsteem, mis jätab jälje igast andmevaatamisest ehk patsient saab igal ajal kontrollida, kes tema terviseandmeid on vaadanud. Kahtluse korral, et kõrvalised isikud on põhjendamatult tema andmetega tutvunud, saab patsient kaebusega pöörduda e-tervise sihtasutuse või andmekaitseinspektsiooni poole. Lisaks jälgib infosüsteemi reaalajas automatiseeritud seire, mis alarmeerib süsteemi administraatorit kohe, kui patsiendi andmeid vaatab keegi teine kui temale määratud raviarst.
Kui raviarst siiski rikub seadust, siis on võimalikud sanktsioonid järgmised:
leibur, 19.11.2007 10:50
Tere, mul on hr Tiigile selline küsimus. Kas ma saan vaadata oma lähedaste perekonnaliikmete terviseandmeid (nt lapse ja abikaasa)? Kas inimene saab ise määrata, kes tema andmetele ligipääsu saab (näiteks kui mu ema tahab, et mina tema digiloosse sisse pääseksin ja tema andmeid näeksin, siis kas ta saab seda niimoodi määrata/samamoodi arstide kohta)?
Õigusi teistele inimestele teie terviseandmete vaatamiseks saate ise anda läbi digiloo patsiendiportaali.
to leibur, 19.11.2007 10:52
lisaks sellele küsimusele umbes samal teemal. Tõenäoliselt saavad oma lapse terviseandmetele ligipääsu mõlemad vanemad. Kes saab aga vaadata tema andmeid siis, kui näiteks lapsel on üks pärisvanem ja üks kasuvanem, kes juriidiliselt ei ole lapse ema või isa, kuid siiski tegeleb iga päev tema kasvatamisega?
Eestkostel olevate õigused tulenevad seadusest. See ei sõltu digiloost.
IT, 19.11.2007 10:53
Tere! Mitu backup süsteemi digiloole tuleb? Kus need serverid asuvad? Kes garanteerib selle, et haiglate infosüsteemidesse sisse ei häkita?
Digilool on kaks eraldiseisvat serverit, mis tagavad digiloo töökindluse ja turvalisuse. Serverid asuvad Riigi Infosüsteemide Arendamise Sihtasutuses. Haiglate infosüsteemide eest vastutavad haiglad ise ning need ei mõjuta digiloo andmeid.
millal ja mida, 19.11.2007 11:06
Millal ja missuguseid andmeid hakatakse digiloosse sisestama? Millal ma saan hakata neid ise sealt vaatama?
Digilugu hakkab täismahus tööle 2009. Aastal, kuid sinna hakatakse andmeid sisestama vastavalt raviasutuste liidestumisele juba 2008. Aastal.
leelo, 19.11.2007 11:07 Kas mul on õigus keelduda sellest, et arst mu andmed digiloosse sisestab?
Nagu ühele eelmisele küsimusele juba vastasin, siis vvastavalt praegu riigikogus esimese lugemise läbinud Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja seonduvate seaduste muutmise seadusele, on raviasutused kohustatud alates 2009. Aasta 1. Jaanuarist patsiendite terviseandmeid digitaalselt edastama. Seega ei ole patsiendil õigust andmete digilukku saatmisest keelduda. Küll aga saab patsient oma terviseandmed digiloos sulgeda (väljaarvatud aegkriitilised andmed, kui inimene on eluohtlikus seisus). Sellise lahenduse pakkusid välja digiloo projekti eetikute töögrupp.
rahvas -mida ootame-kas e- tervis ravib, 19.11.2007 14:01
Ennekõige tuleks eesti inimesed terveks ravida ja raviteenust osutama ilma pikkade järjekordateta ja suutma ka kohe opereerida igat abivajavat inimest ja mitte saatma koju rohtusid tarbima ja järjekorda ootama ,isegi surema kui raha kohe pole --- järeldus oleks selline ,et elule ohtlikud haigused , kohe ravida või operatsioon kolme päeva jooksul teostama , e- tervise andmetega ärgem kiirustage -- see summa kuluks rahva ravimisele kohe ära .need.miljonid…………. Sest just eile kohtusin kohe oppi vajavat haiget inimest , kes magab ööse telefon öökapil , et kuidas maal elades kiirabi suudaks kohe kutsuda, kui järsku halb hakkab ,, ma leian härrased , et selline olukord üksiku haige inimese suhtes 3.kuudoppi või kiirabi oodata -- öelge palun mida veel võib oodata ,miks rahalised kirurgid just saavad aidata , miks riik ei suuda kirurge aidata rahaga, või uusi häid kirurge õpetada,, rahahullus ei tervenda eestimaa rahvast-- kas nii lihtsalt sureme hädadesse
Digiloo rakendumisel paraneb info liikumine erinevate raviasutuste vahel. Sotsiaalministeeriumi tehtud digiloo mõju uuring näitab, et digiloo kasutuselevõtmisega on võimalik töö efektiivsema korraldamise tulemusel teha aastas täiendavalt ca 834 kompuutertomograafiat ja 10 388 ultraheli uuringut. Hinnanguliselt säästab näiteks tervishoiuteenuse osutaja, kes teeb aastas ca 100 000 röntgenuuringut uuele süsteemile üle minnes praegustes hindades ca 800 000 kuni 900 000 krooni aastas (arvestades kuue aastase seadmete amortisatsiooniga). Lisainfot saab www.e-tervis.ee/images/etervise_moju_hinnang.pdf.
tagauks, 19.11.2007 23:05
Digitaalne terviselugu koosneb teatavasti erinevate raviasutuste andmekogudest.
E — päringu abil saab aga patsiendi terviseandmetele ligi ka ilma tema nõusolekuta ja ka mingit märki andmete vaatamisest patsiendile maha ei jää.
Küsimus on vaid selles, kas muuta selline päring tasuliseks või mitte. Haiglasiseselt võib igaüks neid terviseandmeid vaadata. Selline süsteem töötab näiteks Ida — Tallinna Keskhaiglas, kus rikutakse juba praegu patsiendi kui ravi — ja andmesubjekti õigusi.
09. Oktoober 2007 17/116
Haiglate liit soovitab e-tervise päringu rahastamist
Eesti Haiglate Liidu juhatus tegi haigekassale ja sotsiaalministeeriumile ettepaneku lisada e-tervise süsteemi käivitumisel haigekassa raviteenuste hinnakirja uue teenusena patsiendi andmete päring E-Tervise sihtasutuse andmebaasist.
Süsteemi käivitamiseks toetab haiglate liit kokkulepitud põhimõtet, mille järgi kaetakse 70 protsenti E-Tervise SA tegevuskuludest riigieelarvest ning 30 protsenti haigekassa eelarvest, öeldakse haiglate liidu pressiteates.
“Haiglate juhid toetavad üksmeelselt ravikvaliteeti tõstvaid innovatiivseid lahendusi, kuid nende uuenduste rahastamine ei tohi tulla raviteenuste ehk siis tegelikult patsiendi arvel,” ütles haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule.
Haiglate liidu juhatus ei toeta e-tervise programmi rahastamist läbi olemasolevatele raviteenustele hinnakomponendi lisamise, mis tõstab teenuste omahinda ning võib vähendada arstiabi kättesaadavust.
Digilool on logisüsteem, mis jätab jälje igast andmevaatamisest ehk patsient saab igal ajal kontrollida, kes tema terviseandmeid on vaadanud. Kahtluse korral, et kõrvalised isikud on põhjendamatult tema andmetega tutvunud, saab patsient kaebusega pöörduda e-tervise sihtasutuse või andmekaitseinspektsiooni poole. Lisaks jälgib infosüsteemi reaalajas automatiseeritud seire, mis alarmeerib süsteemi administraatorit kohe, kui patsiendi andmeid vaatab keegi teine kui temale määratud raviarst.
MU, 19.11.2007 23:17
http://www.mu.ee/?mid=3&pid=243&id=14927
25. September 2007 16/115 ANTS NÕMPER: Prindi E-tervise õigusakt sai kooskõlastatud
Lisatud kommentaarid:
andmetöötlusest, töötleja, 09.10.2007 22:56 Nõusolekut küsitakse ravimiseks, mitte aga andmete töötlemiseks.
Siin on siiski nii, et andmetöötleja peab patsienti kui andmesubjekti andmetöötlusest ja selle eesmärkidest informeerima! Andmekaitse inspektsioon on ainult kohtuväline menetleja, patsient võib otse ka kohtu poole pöörduda.
Data, , 11.10.2007 22:16
Ka andmete töötlemiseks on vaja patsiendi nõusolekut, see on Euroopa meditsiini põhimõte. Vastupidine variant on hoopis samm tagasi ja varem või hiljem jõuab probleem õiguskantslerini.
Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus eraelu puutumatusele. Andmete kogumine riivab seda õigust. Sama sätte kohaselt on aga selline riive lubatud, kui see toimub seaduse alusel ning tervise kaitseks. Tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse tehaksegi muudatused selleks, et eraelu puutumatuse riive toimuks seaduse alusel. Kuna riive eesmärgiks on meie kõigi tervise parem kaitse, siis ongi tegemist õiguspärase riivega. Märgime, et sellele seisukohal on kooskõlastusringi käigus olnud nii justiitsministeerium kui ka õiguskantsler. Samuti on lahendus kooskõlas Euroopa õigusega.
virtuaalne virtuoos, 20.11.2007 10:02
kas mina, kui teadlik e-inimene, saan oma e-haigusi nüüd ravida läbi interneti? Ega see arvutile ohtlik pole? Kas teenuste eest saab tasuda virtuaalse e-rahaga?
Ei, nii kaua kui me virtuaalreaalsuses ei ela
Patsient, 20.11.2007 13:49
Mis Teie arvate,miks sellised riigid nagu USA,Saksamaa, Prantsustaa,Jaapan ja enamus teisi v.a. Põhjamaades mõni, ei ole rakendanud üleriigilist E- varianti tervishoius. Minu arvates loevad nad raha ja leiavad, et see on kulukas, ei hakka kunagi korralikult tööle, halvendab arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti, süvendab bürokraatiat jne. Jne. Teie arvamus, palun.
Eestis on e-rakenduste loomine tunduvalt odavam kui paljudes teistes riikides, kuna valmisolek e-teenuste tarbimiseks on kõrge ning riigi poolt on loodud vajalik infrastruktuur (x-tee, ID-kaart jne) nende arendamiseks.
Tegelikult liiguvad kõik riigid terviseandmete standardiseeritud vahetamise suunas. Kõige kaugemale on digiloole sarnaste arendustega jõutud Skandinaavias, kuid üleriigiliste lahenduste rakendamise takistuseks on olnud riigi administratiivne ja seadusandlik korraldus — tervishoiu eest vastutab kohalik omavalitsus ning seetõttu on kõik süsteemid täna juba digitaalsed, kuid maakonnakesksed ning üleriigilist süsteemi hetkel alles luuakse.
E-tervise projekti kohta saab lisainformatsiooni E-tervise Sihtasutuse koduleheküljelt.
