Me teame, et osal immigrantidel on raske omaks võtta teist kultuuri. Kuna see on neile raske, siis sattuvad nad isolatsiooni. Lõigates ennast Euroopa kultuurimaailmast ära, hakkavad nende peades kiiremini liikuma radikaalsed mõtted. Näiteks osa Briti moslemitest immigrante nõuab islami kehtestamist Suurbritannia ametlikuks usundiks, 11. septembri kaaperdajad aga olid pärit Saksamaalt. Riigil on raske panna immigrante ennast teenima, pigem hakkavad nad tegutsema selle riigi vastu, millelt saavad peavarju ja sotsiaalset toetust.

Immigratsioon ei ole ka tööjõu probleemi lahendus, nagu arvavad mitmed heaoluühiskonnad, mis ise tekitavad immigratsiooni. Vaadakem Rootsit. Rootsi riigil on kohustus anda igale kodanikule katusega peavari. Sellepärast lähevad paljud immigrandid sinna elama ning immigrantide osakaal Rootsi rahvastikus on suur. Seetõttu on sel laialdaselt levima hakanud paremäärmuslus. Loomulikult ei saa olla vaenulik immigrantide suhtes, sest neil võib olla seljataga raske elu, aga arenenud riigid peaksid ikka pigem aitama arenguriike, et immigratsioon ei oleks ilmatu suur.

Ma saan aru, kui asutakse poliitilistel põhjustel pagulusse, sest kodumaa on mingil põhjusel poliitiliselt kreeni läinud. On mõistlik lasta immigrante riiki ajutiselt: kuni olukord nende riigis laheneb.

Aga parem oleks, et igaühel oleks turvaline elada nende omal maal. Euroopa riigid ja üldse arenenud lääneriigid peaksid rohkem sekkuma välispoliitistesse probleemidesse, et ennetada laialdast immigratsiooni, mis võib kunagi läänele saatuslikuks saada.