Teoretiseerime:
- Eestis kulutatakse 5% SKPst sidekuludele ning 3% IT kuludele. Mõlema näitaja poolest oleme maailmas täiesti tipus, mis näitab, et Eesti elanik ja firma investeerivad ja kulutavad oma maksevõimet arvestades antud valdkondadesse juba väga palju. Erilist tõusu siin enam ette tulla ei saa mujalt kui riigi poolt, kelle IT investeeringud moodustavad 0,8% riigieelarvest võrreldes arenenud maade standardiga 2,5% — 3,5%.
- Toimud saab eelkõige orgaaniline kasv ostuvõime suurenemise ning side- ja IT investeeringute ja kulude odavnemise arvel.
- Kasv saab toimuda ka muu kulu kokkuhoiu arvelt, kui Interneti kaudu osutatav teenus asendab osaliselt või täielikult füüsiliselt osutatava (ja tavaliselt kulukama) teenuse.
- Samuti muutub loodetavasti investeeringute otstarve — infrastruktuur saab välja arendatud ning rohkem ressurssi läheb lõpptarbija ühendamiseks ning talle teenuste pakkumiseks.
Nopped
- Lõppeesmärgiks peab olema Internetiühenduse olemasolu igas kodus, kuid praktilistel põhjustel ei ole seda lähiaastatael võimalik saavutada. Seetõttu tuleb esialgu keskenduda Interneti kättesaadavusele avalikes punktides — AIPd, tööandjad, Koolid jne.
- Ligipääs elementaarsel tasandil (sissehelistamine) peaks saama avalikuks hüveks, minimaalsete kulutustega või lausa tasuta;
- Sellegipoolest peaksime ka kodukasutajate puhul keskenduma püsiühenduse võimaldamisele võimalikult paljudele e. püsiühendus masstooteks:
Wireless ühendused nii vaba- kui litsentseeritud sagedustel;
Püsiühenduste jaotamine grupi vahel;
AIP jalgrattatee või 15 minuti kaugusel;
Asulates, kus on olemas maapood, peaks olema ka AIP.
- Kasutades püsiühenduse kulu jaotamist ning PCst odavamaid seadmeid Interneti lugemiseks on lähiajal teoreetiliselt võimalik saada asumites, kus on palju liitujaid Interneti püsiühenduse kuumaksuks u. 200-300 krooni koos seadme rendiga. Sellise hinnaga püsiühendusest võiks hinnanguliselt olla huvitatud paarsada tuhat inimest ehk 20-25% täiskasvanud elanikkonnast.
- Uute Interneti lugemise seadmete levikul (Set Top Boxid, mobiilsed vahendid jne) tuleb arvestada, et veebilehed oleksid nähtavad ka teistes formaatides kui vaid arvutiekraanil.
- Interneti kaudu pakutavate teenuste ring laieneb märgatavalt digitaalallkirja kasutuselevõtuga (PKI).
Välja pakutud olulisemad tegevused Vaata Maailma projektile:
- AIP’dele luua selged kriteeriumid ja ühtsed kvaliteedistandardid.
- Jätkata AIPide tegemist — parimad kohad need, kus inimesed harjunud igapäevaseid vajadusi rahuldamas (nt. raamatukogu, postkontor, pank, ATM, pood). Internet peaks olema kättesaadav efektiivselt.
- Propageerida Internetipunkte (IP’sid) ettevõtetesse.
- Suletud IP’d — AIP’deks (eelkõige koolid);
- Püsiühendus massidesse — toetada grupeeritud algatusi (korteriühistud, väiksemad asulad jne). Eesmärk hind alla, efektiivsus;
- Koduarvutite arvu kasv kaasates tööandja (riskide võtmine enda peale) + maksesoodustused riigilt;
- Mitte-PC terminalseadmete propageerimine kodudesse kui jõuavad laiemalt turule. Potentsiaalseid kliente 200 000 elik 40% tänastest mittekasutajatest. Hind umbes 5000 krooni, rendi korral 300-500 krooni koos ühendusega. Üks võimalus, et VM oleks hulgimüüja.
