Exeteris asuva Hadley meteoroloogiakeskuse töötajad leidsid, et La Niña mängis oma osa Suurbritannia erakordselt halvas suves.

La Niña võib olla seotud ka sellesuviste võimsate mussoonidega Aasias, mis viisid üleujutusteni ning mille tagajärjel sai Indias ja Bangladeshis surma umbes 1000 inimest.

La Niña on andnud arenemiseks võimalusi ka orkaanidele. Ainuüksi sel kuul on Kariibi merel ja Mehhiko lahes olnud kaks koletut 5. kategooria tormi. Üks orkaan on püstitanud ka tormi ägenemise kiirusrekordi.

La Niña leiab aset, kui Vaikse ookeani Ladina-Ameerika ranniku lähedased troopilised mered jahtuvad, samal ajal kui Austraalia, Filipiinide ja Indoneesia juures muutuvad veed soojemaks.

Järsk erinevus ookeani temperatuurides võib paisata ilmastikusüsteemid suurtes piirkondades kaosesse, päästes valla tohutud tulvaveed Kaug-Idas ning troopilises Austraalias, samal ajal kui Ladina-Ameerika muutub tavalisest kuivemaks.

Tegemist on El Niño „tagaküljega”, ehkki La Niña kestab lühemat aega, tavaliselt mitte kauem kui aasta.

La Niña globaalset mõju Vaikse ookeani piirkondadest kaugemale võib nimetada „kaugühenduseks”. Lüües sassi merede temperatuurid, õhurõhkude ning tuulte süsteemid Vaikse ookeani kohal, mõjutab ta atmosfääri ringlust troopikas. Ta tekitab atmosfääris laineid umbes selliselt nagu lompi visatud kivi. Need võivad muuta mitmete kilomeetrite kõrgusel puhuvate tuulte ja õhuvoolude tugevust ja suundi. Ning selliselt ulatub Vaikse ookeani ilmastiku mõju troopikast palju kaugemale.