Kiri: Kelle president on Ilves?

23. augustil toimunud MRP mälestusüritusel Hirvepargis avaldas president Toomas Hendrik Ilves oma kõnes õigustatult kahetsust, et veel tänapäeval võib kogeda, kuidas järjekindlalt üritatakse pisendada kõike seda, mida Eesti ja teised kommunismi all kannatanud rahvad pidid poole sajandi jooksul üle elama.

„Mind ei häirikski see nii palju, kui pisendajad oleksid neutraalsed kõrvalseisjad,“ ütles Ilves. “Aga miks just endised NLKP liikmed, sealhulgas ka partei juhtivad tegelased, pidevalt õigustavad või pisendavad kommunistide tõttu teistele osaks saanud kannatusi? See käib lihtsalt üle mõistuse.” Oma kõne lõpetas ta tõdemusega, et kommunism võrdub natsismiga ning sirp ja vasar haakristiga.

Presidendi kõne ja seisukohaga võib ainult nõustuda — kommunismi kuritegude õigustamine või pisendamine on täiesti aktsepteerimatu ja kuritegelik. Sellega irvitatakse kümnete miljonite inimeste kannatuste ja kommunistlikes repressioonides hukkunute mälestuse üle. Need, kes seda teevad, samastavad end nende kuritegude ja kurjategijatega ning on omakorda ära teeninud hukkamõistu.

Samal õhtul esines president Ilves BBC raadiosaates “Europe Today”, kus täitis külalistoimetaja rolli. Sõnum, mida ta seal edastas, erineb aga eesti rahvale suunatust nagu öö ja päev.

President Ilves ja toimetaja Audrey Carville arutlesid tunniajalises programmis “Europe Today” muu hulgas Molotovi-Ribbentropi pakti mõju üle tänapäeva Balti riikides. Ilves tunnistas, et viiekümne aasta jooksul on küüditamised ja hukkamised tugevalt rahva teadvusesse jäänud, kuid minevik ei mõjutavat meid enam nii palju kui 20 aastat tagasi. Ta ütles, et natsisimi kuriteod Eestis on võrreldavad (sic!) kommunistide omadega.

Kas Ilves tõesti ei tea, mida ta räägib — või püüdis ta mingil põhjusel vastupidi hommikul Hirvepargis öeldud sõnadele ise kommunismi kuritegusid pisendada? Väita, et kommunism ja natsism on võrdsed, on hoopis midagi muud kui väita, et natsismi kuriteod Eestis on kommunistide omadega võrreldavad.

Natside ja kommunistide kuriteod Eestis pole ligilähedaseltki võrreldavad. Sakslased hukkasid umbes 7000 Eesti kodanikku. Venelased mõrvasid aga ligi 70 000 süütut inimest, küüditasid kümneid tuhandeid, sealhulgas imikuid ja raukasid ning ligi sada tuhat inimest olid sunnitud oma kodust jäädavalt põgenema.

Kommunistlike repressioonide tõttu jäi eesti peredesse sündimata paarsada tuhat last, Eesti lõigati ära vabast maailmast ning eestlased kuulutati hääbuvaks rahvaks. Hääbumist teostati terrori, venestamispoliitika ja poole miljoni venelase asustamisega Eestisse. Ilves on sündinud pagulasperes ning need faktid ei saa talle teadmata olla.

Kas tõesti võib keegi — peale meile vaenuliku Venemaa — väita, et natside ja kommunistide kuriteod eesti rahva suhtes on võrreldavad? Eesti presidendilt on sellised avaldused küll ootamatud. Kuna Ilves ei ole ise kommunistlikkusse parteisse kunagi kuulunud, siis peab ta ilmselt kommunismi kuritegude pisendamist endale lubatuks.

Olles kuulutanud ennast kõigi eestimaalaste presidendiks, peabki ta ennast neutraalseks kõrvalseisjaks. On aga omaette küsimus, kas ka okupantide ja nende järglaste president — sest neile ta ju oma esimese sammuna pärast presidendiks saamist Narvas kiitles, et temaski voolab vene verd –, oskab või tahabki olla neutraalne.

Seda kahtlust võimendavad president Ilvese muudki sügavalt imestama panevad avaldused, mille kohaselt eesti rahvas olevat andestanud kommunismi kuriteod ja ei nõua Venemaalt andekspalumist, et eesti rahvas ei soovivatki tagasi tänaseni Venemaa poolt anastatud Eesti alasid jne. Kõikvõimalikud küsitlused on ammu tõendanud, et sellised väited on absoluutselt alusetud. Kindlasti ei ole see Ilvesele uudiseks.

Vägisi kerkib küsimus, kelle president Toomas Hendrik Ilves õige on ning kust võtab ta endale õiguse pisendada kommunismi kuritegusid — ning esitada rahva tahte pähe väljamõeldisi? Miks räägib ta eestlastele üht ja teistele teist? Tema enda sõnu kasutades: “See käib lihtsalt üle mõistuse.”