Kiri: Miks mul on paha olla?

Paha on olla mul loomulikult liigsest alkoholi joomisest ja hingeline valu on mitmeid kordi suurem kui füüsiline. Füüsilise valu kannataks välja ka siis, kui ei oleks joonudki. Ja üleüldse on paljud asjad füüsiliselt valusamad, kui pohmelusest tekkiv peavalu, -pööritus, oksendamine, liikumisraskused või kasvõi lihtlabane abitus.

Mis asi see alkoholism siis on? Haigus? Võib olla, aga kas see haigus võib tabada igaüht või on osad inimesed sellele vastuvõtlikumad kui teised? Mõni väidab, et see on geneetiline haigus. Kas see tähendab siis seda, et mina olen oma vanemate geenidega kaasa saanud soodumuse alkohoolikuks saada ja minu lastest saavad samuti alkohoolikud? Ja nii edasi, kuni kogu suguvõsa on joodikud. Või tekib ajus mingisugune muutus kõigil, kes pikemat aega alkoholi tarbib? Või mismoodi siis?

Meie ühiskond on ise haige, muundades ise oma rahvast alkohoolikuteks, tänavad, tv, raadio ja muu meedia pakatab reklaamist, kui cool on pidu panna, sealjuures seda või teist alkohoolset jooki pruukides, eriti käib see kaasas noorusega. Kui julged mõnel üritusel joogist keelduda, vaadatakse sind nagu haledat sitahunnikut. Samas loeme “kurbusega” järjest tihedamalt alkoholi tagajärjel surmaga lõppenud õnnetustest. Ja et Eesti rahvas sureb välja tänu alkoholi liigtarbimisele.

Või võtame näiteks narkootikumid, sama surmatoovad. Kui tahtmist, teavad kõik, kust neid osta saab. Kogu riik teab, politseist alustades, aga midagi ette ei võeta. Mõni õnnetu 1-2 tableti müüja saab vahest tingimisi ja kõik. Aga lehes-teles räägitakse järjekordsest sõjavõidust. Aga kellele kuradile seda siis vaja on. Järelikult kellelegi on see kasulik, et asjad sedasi liiguvad. Keegi saab sellest kasu ja see ei ole see tänavadiiler, kes endale vana bemari ostuks raha teenib.

Sigarette reklaamida ei tohi, järjest enam piiratakse kohti, kus võib suitsetada. Miks sama ei tehta siis alkoholiga? Kas üks mürk on teisest mürgist ohutum? Vaevalt küll, mõlemad tapavad ühtmoodi. Millest tekib siis see vahetegemine? Sellest, et kellelegi on see kasulik. Kas riigile? Kasvatada üles järjest haigemaid inimesi. Huvitav, kes tegelikult on need värdjad, kes meie väikest riiki välja suretavad?

Panen ette järjekordse suitsu, avan järjekordse pudeli, seekord õnneks ilma kraade sisaldamata joogi. Omal hing valust ja kurbusest ja segadusest kurku kriipimas.

Aga OK, kuidas siis saada tagasi “normaalseks” inimeseks, kui ükskord oled juba sõltlaseks muutunud? Meil on küll mõned kliinikud, kes teevad su ropu raha eest enam-vähem korda, siis öeldakse head aega (hea veel, et ei öelda “peatse kohtumiseni” :), aga edasi? Kas selleks, et saaksid uuesti värske peaga alustada ja hiljem neile jälle raha tuua? Miks ei ole meie riigis tõelisi sõltuvus-võõrutuskeskusi? Või on, aga sulle sellekohast infot kliinikust ei anta, kartuses, et äkki siis teinekord ei tulegi tagasi?

Olen vist ikka liiga loll (ja kahjuks mitte ainus) selle kõige mõistmiseks.