Ärge uskuge libekeelseid valimislubadusi piimajõgedest ja pudrumägedest, mis ootavad helesinises tulevikus! Mõelge järele, mida on erakonnad tegelikult teinud ja kuidas on nende senine poliitika mõjutanud konkreetselt teie elu. Küsige endalt, kas nende poliitika on parandanud teie ja kogu rahva elujärge? Mida on erakonnad teinud selleks, et eestimaalased saaksid õiglast palka ega peaks otsima inimväärset elu võõrsilt?
Miks peaksime uskuma lubadusi suurtest palganumbritest tulevikus, kui valitsus sõlmis ametiühingutega riigiteenistujate palgakokkuleppe viimati 2001. aastal? Kuidas peaksid kahe- või kolmekordistuma pensionid, kui töötajate pensionikoefitsiendid pidevalt vähenevad? Millal jõustub Eestis tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, mis kaitseb lihtsat tööinimest ja aitab parandada igapäevast töökeskkonda? Kas tulumaksu langetamine on ikka teie huvides, kui seetõttu napib raha tervishoiutöötajate, päästjate ja politseinike palkadeks või tuleb inimesel endal hakata rohkem maksma hariduse ja lastehoiu eest?
Ärge toetage erakondi, kes ühepäevaliblikana käitudes mõtlevad vaid sellele, kuidas täna valijate hääled endale saada! Ärge laske end ära osta alandava tehinguga “Raha sulle — hääl mulle!” Sellise tehingu pakkujad ei austa valijaid, vaid peavad meid rumalateks ja müüdavateks. Toetage pigem erakondi, kes pakuvad realistlikku tegevuskava neljaks aastaks ja räägivad ausalt oma valitsemisprogrammi maksumusest! Küsige nõudlikult: kas erakond, mida te toetate, ajab just teie huvidest lähtuvat poliitikat? Kas teie valitud rahvaesindaja täidab oma kohust ja vastutust teie kui valija või hoopis oma parteijuhi ees?
Valige neid erakondi ja kandidaate, kes on tõestanud, et nad tegutsevad riigimehelikult ja langetavad vastutustundlikke otsuseid! Siis pole meil hiljem põhjust pettunult küsida: “Kas me sellist Eestit tahtsimegi?”
